Roti aju juhib robotit
Suurbritannia Readingi ülikooli teadlased on aastaid töötanud selle kallal, et luua neuronvõrgustike poolt juhitavaid masinaid ning roti ajuga robotsõiduk on üks nende edulugusid, vahendab Novaator.
Kevin Warwicki juhtimisel töötanud rühm eraldas roti ajurakud, need külvati koekultuuri ning loodi seejärel loodi neist võrgustik, mis suudab masina liikumist kontrollida.
Klaaskolvis hoitavad ajurakud saavad anduritelt bluetooth-signaali abil elektrisignaale ning kontrollivad robotsõiduki rattaid. Ajurakud on elavad, seega suudavad nad ka õppida, ehk siis tegu on õppimisvõimelise masinaga.
Praegu piirduvad rott-roboti oskused siiski vaid oskusega sõita põrandal nii, et mitte seintega kokku põrgata.
Huvitava asjaoluna on roboti katsetamises ilmnenud, et erinevate rottide ajurakud toimivad erinevalt. Ajurakud püsivad külvis elus ainult kolm kuud ning seejärel tuleb need asendada teise roti ajust võetud rakkudega. Nii on välja tulnud, et ka erinevate ajurakkude poolt juhituna liigub ka sõiduk mõnevõrra erinevalt.
Warwick on varemgi tõstatanud küsimuse: milline on selliste arengute eetiline aspekt. Äsja avaldas ta ajakirjas Ethics and Information Technology artikli bioloogilise aju poolt juhitud robotite rakendamisest ja võimalikest tagajärgedest.
Ta väidab, et valdkond areneb ülikiiresti ning ei lähe kaua, kui kultuuris õnnestub kasvatada selline kogus ajurakke, mis on suuruselt võrreldav lihtsamate imetajate ajuga. On selline robot elus? Kas selline robot on intelligentne olend?
Ajakiri Wired märgib Warwicki teadusartiklist tehtud ülevaates, et ilmselt on teadusdebattide järgmine põlvkond juba otsimas vastuseid neile küsimustele ning praegused peateemad: liikidevaheline organite siirdamine või tüvirakud jäävad siis tahaplaanile.
