Tänavune Nobeli füüsikapreemia toetub õhukesele, vaid ühe aatomi paksusele tavalise süsiniku helbele. Geim ja Novoselov on näidanud, et süsiniku taolisel tasapinnalisel vormil on erakordsed omadused, mis tulenevad kvantfüüsika rabavatest seadustest, teatas Rootsi kuninglik teaduste akadeemia.

Grafeen kujutab endast süsiniku erivormi. Materjalina on see täiesti uudne — ning mitte ainult kõige õhem, vaid ka kõige tugevam asi maailmas.

Geim ja Novoselov eraldasid 2004. aastal grafeeni tükist grafiidist, millesarnast leidub hariliku pliiatsi südamikus. Tavalise kleeplindi abil õnnestus teadlastel kätte saada kõigest ühe aatomi paksune grafeeniriba.

Tänavused laureaadid on nüüdseks juba pikka aega koostööd teinud. 36-aastane Konstantin Novoselov sattus 51-aastase Andre Geimiga esmakordselt koos töötama Hollandis doktorikraadi omandades.

Seejärel järgnes Novoselov Geimile Ühendkuningriiki. Mõlema mehe õpingud ja karjäär said alguse Venemaal. Praegu on mõlemad Manchesteri ülikoolis professoriks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid