Kuidas levib koolera?

Tänavu on üleujutused toonud häda mitmele piirkonnale. Kameruni, Põhja-Pakistani ja Hiina üleujutustega seoses on räägitud juba saabunud või saabuda võivatest koolerapuhangutest. Mis on koolera ja miks ta ähvardab üleujutustest räsitud alasid?

Üleujutuste alad

Tänavu Põhja-Pakistani tabanud tulvad on oma jälje jätnud koguni 14 miljoni inimese elule — nii hindab olukorda suurriigi valitsus. ÜRO on kirjeldanud sealseid üleujutusi kui hirmsaimat katastroofi, millega maailm praegu silmitsi seisab. Augusti keskel oli rahvusvahelisi abiorganisatsioone koondava konsortsiumi Oxfam Pakistani osakonna juht Neva Khan mures: „Vihmad jätkuvad ja iga mööduv tund mitmekordistab rahvast tabanud õnnetust. Pakistan on endiselt vee all ning inimesed näevad, kuidas nende kodud, poed, koolid ja viljapõllud hävivad.” Khani sõnul on tuhandetel inimestel raskusi puhta joogivee ja toidu leidmisega. Juba augusti alguses teatati mõnes piirkonnas, mida üleujutused tabanud olid, koolerajuhtumitest, kirjutab Tarkade Klubi.

Samal ajal möllab koolera ka Aafrikas. Maikuus puhkenud koolerapuhang on tapnud sadu inimesi, koolerajuhtumeid oli registreeritud üle kahe tuhande. Nigeeria võimud olid mures, et naaberriigis Kamerunis leviv haigus võib jõuda ka teisele poole piiri ning nõuda Nigeerias veelgi rohkem inimelusid. Koolera levikule aitasid Kamerunis kaasa juuli lõpus riiki tabanud eriti tugevad vihmad ja tuuled.

Sümptomid

Koolera sümptomiteks on kõhulahtisus, vedelikukaotus ja kõhuvalu, mõnel juhul ka oksendamine. Sümptomid ilmnevad äkki, enamasti päev või paar pärast nakatumist. Sümptomeid tekitab koolerabakteri ehk kooleravibriooni toodetav toksiin.

Ajakirja Tarkade Klubi septembrinumbris:

• Inimkonna ulmelised megaprojektid

• Kuidas tekkis nafta?

• Vältimatu ja vajalik unistamine

• Kiviaja maalitud koopad

• Lennukiga orkaanis

• Persoon: Andi Hektor

Haigusetekitaja

Suurem osa koolerabakteritest hukkub inimmao happelises keskkonnas, et haigus tekiks, peab jõudma organismi väga palju baktereid. See väike osa baktereist, mis ellu jääb, lõpetab ajutiselt valkude tootmise, et säilitada võimalikult palju toitaineid ajaks, mil bakterid jõuavad peensoolde. Seal tungivad nad läbi limaskesta soole seintesse ja hakkavad kiiresti paljunema.

Edasikandumine

Nakatunute väljaheidetes, mis meenutavad välimuselt riisikeeduvett, on hulgaliselt baktereid. Tihti reostuvad üleujutuspiirkondades puhta vee varud väljaheidetega ning bakterid satuvad joogivette. Peale vee otsese tarvitamise võib saada saatuslikuks ka toiduks tarvitatavate toodete pesemine reostunud vees. Samuti võib koolera levida reostunud vees elavaid karp- või koorikloomi tarvitades.

Koolera Eestis

19. sajandil hakkas koolera levima Indiast Gangese voolualalt. Peagi vaevles suur osa Indiast haiguse küüsis ning ei läinud kaua, kui see jõudis kaubavahetuse tulemusena ka Venemaale. Et juba varsti oli üks haigusekolle Peterburis, pidi haigus tahes-tahtmata jõudma ka meie aladele. 1830ndate alguses, mil maailmas möllas juba teine kooleraepideemia, suri Eestis koolerasse üle 700 inimese, 1840ndatel veel üle 2200, 1850. aastatel pisut alla 700 inimese. Haigus naasis sajandi lõpul, mil jäi haigeks ligi viissada inimest, kellest kolmandik suri.

Juba 1840ndatel hakati koolera vastu võitlema, desinfitseerides kaeve ja tänavaid kloorlubjaga, samuti avati laatsarette. Ilmselt ei ole siinsed olud siiski sobivad kooleramikroobide ringluse püsimiseks, sest vaatamata 19. sajandi algelistele tõrjemeetoditele hääbus epideemia siinmail kiiresti.

1970ndatel, mil haigus hakkas levima Nõukogude Liidu lõunaosas, ei avastatud Eestis ühtegi nakkusohtlikest piirkondadest saabunud inimest, kes oleks haigestunud. Küll aga on taasiseseisvumise järel ilmnenud nakkuspiirkondadest naasnuil mõned haigusjuhud.