Kuues väljasuremislaine võib lõpu teha pooltele liikidele
Ehkki väljasuremislained toimuvad regulaarselt, on seekordses laines suur osa pärast eelmist lainet ilmunud liigil — inimesel. Seega saaks inimene oma käitumisega seda ka leevendada. Paraku on jäänud elurikkuse hävitamine teise globaalse keskkonnaprobleemi — kliimamuutuse — varju.
Helsinki Ülikooli ökoloogiaprofessori Jari Niemelä sõnul on elurikkuse hävitamine vähemalt kliimamuutusega võrdne probleem. “Liigid surevad välja sama intentsiivselt kui 60 miljoni aasta eest, viiendas väljasuremislaines, mis hävitas planeedilt dinosaurused,” selgitab Niemelä.
Kui metsa raiutakse või põllumaad juurde raadatakse, saab paljude loomade kodust nende haud. Nii juhtub Niemelä sõnul kogu maailmas ja järjest kiiremini. Niemelä aga tuletab meelde, et ka kõige väiksema putuka kadumine on väga selgelt näha iga inimese rahakotis, kas või kallinevate õunte eest välja antava suurema rahasummana. Kadusid putukad — kadusid ka tolmeldajad.
Muidugi ei saa juba väljasurnud liike kuidagi tagasi tuua, aga Niemelä sõnul aitaks inimeste pisutki ettevaatlikum käitumine praegu väljasurevaid liike säästa ning muutusi aeglustada. Vaja on eeskätt ettevaatlikumat põllumajandust ning suuremate alade võtmist looduskaitse alla.
Parasjagu tiksub lõpupoole ÜRO elurikkuseaasta, mille jooksul on püütud inimeste tähelepanu juhtida nende vastutusele koduplaneedi elu ees ja eest.