Ma külastasin veel paari aasta eest regulaarselt sadasid eri ajaveebe. Tundus hämmastav, et meil on ligipääs tervele müriaadile unikaalsetele perspektiividele, mida ei saanud varem kergesti levitada.

Kõigil oli midagi öelda (kirjutada) ja nende sõnum oli huvitav. Sellel subscribe-nupul hiireklõpsu tegemine oli sõltuvusttekitav. Ma lisasin endale mingil perioodil lausa tuhandeid RSS-kanaleid.

Midagi on paraku muutunud. Praegustest ajaveebidest on raske vaimustuda. Üks põhjus on lihtne ja ilmne: kõik on sarnaseks muutunud.

Kui me loeme midagi ühest ajaveebist, võib olla kindel, et seda kajastab ka iga teine. Kui jutt puudutab tehnoloogiat, jõuab see CNETist Engadgetisse, Gizmodosse, Ars Technicasse, TechCrunchi, TechDirti, Techmeme'i jne. Poliitikajutt algab CNNis ja liigub Politicosse, DailyKos'se, ThingProgressi ja kes teab, kuhu veel. Sama kehtib enamike ülejäänud teemade kohta. Kõik on väga sarnaseks muutunud.

See tekitab tunde, et kõik need kunagi teatud ja armastatud ajaveebid on tänapäeval ajaraisk. Äkki võiks neist loobuda ja piirduda ühe-kahe usaldusväärse uudiseallikaga? Miks ei võiks rahulduda vähemaga - nagu ajalehtedega internetieelsel ajastul? Selge on ju see, et paljust ilma ei jääks.

Me kõik teame, et veeb püsib elus leheküljevaatamiste toel. Ajaveebide pidajad otsivad seetõttu viise kiire odava tähelepanu saamiseks. Rohkem klikke tähendab rohkem potentsiaalset kasumit ja püsilugejaid. See on teoreetiliselt hea, aga toob kaasa "Põrgusse kvaliteet!" mentaliteedi.

Võidab see, kellel on kvantiteet. Suurendage postituste arvu ja ilmselt koguneb sellest piisavalt lugejaid, et AdSense'ist natuke raha välja meelitada. Kvaliteet pole enam tähtis. Pole ime, et see on aastatega langusteele läinud.

Kurb tõsiasi on aga, et lõputus rämpsus on ka tõelisi pärle. Neid on kahjuks praktiliselt võimatu leida.

Mõni väidab, et lahendus on meid kõiki kuraatoriteks muuta: lugejad ise aitavad teistel uut põnevat sisu leida. See on paraku täiskohaga töö vääriline ülesanne (küsige kasvõi Diggilt, Redditilt, Twitterilt jm), mida ma ilmselt teha ei soovi. Ma arvasin, et internet peaks aitama mõttetut tööd vähendada, mitte seda lisama.

Kvaliteedi kõrval on hakanud kaduma ka originaalsus.

Internetis on muidugi palju igasugust kraami, aga enamik pole originaalne (postitaja loodud). Vaadake näiteks suurimaid ajaveebe - need pakuvad harva iseloodud sisu. Need taaspakendavad-levitavad võõraid materjale. Ja samas peaks internet edendama loovust ja originaalsust! Tegelikult toimub pidev ülessoojendamine.

Isegi kurvem, et ajaveebide käigushoidjad ei suuda isegi taaspakendatud sisule midagi omapärast lisada. Selle asemel, et seda oma tähelepanekute või kogemustega rikastada, näidata seost meie eludega, kalduvad nad valima lihtsalt levinuima lähenemise. Ajaveebide olemasolu keskne idee (kanal enda väljendamiseks) on seega tühistatud.

Täna on raske leida blogijat, kes ise midagi loob. Paraku on neid vaja üles leida, et blogosfäär jätkuvalt areneks.

(Illustreeriva eesmärgiga pildil on St Petersburg Timesi meediakriitik ja The Feedi ajaveebi pidaja Eric Deggans, kes pole loo autor ega sellega seotud.)