Päästeparv toodab vajaliku magevee ise
Kuidas see töötab?
Merel võivad ootamatult tulla ette hädaolukorrad, kus nii mõnigi meeskond on sunnitud oma aluse hülgama veel enne, kui jõuab edasisteks katsumusteks kaasa võtta veetagavarasid, kirjutab Tarkade Klubi. Laeval olnuid ähvardab janu ja – olenevalt kliimast – ka ekstreemsusteni küündiv kuumus.
Ühelt poolt pakub SeaKettle kaitset kuumuse eest, teiselt poolt kõlbulikku joogivett. Merevesi pumbatakse veekindla, kuid hingava Gore-Texi materjaliga kaetud reservuaari, kust see hakkab vähehaaval läbi Gore-Texi aurustuma. Aurustunud vesi jõuab parve katva katteni ja kondenseerub, täites neli spetsiaalset taskut mageda veega. Gore-Tex on ühelt poolt piisavalt hõre, et lubada veeauru molekulid endast läbi, teiselt poolt aga hoiab suuremad vedela vee molekulid kindlalt endas. Hoffman usub, et parvel leiduvast soolatustamissüsteemist piisab viie reisija elus hoidmiseks, seda vähemalt veevarustuse tagamise osas.
Idee
Mõte, et midagi taolist välja mõelda, tekkis merel põrgupiinu tundma pidanute lugusid kuuldes. Ümberringi on küll vesi, kuid see ei ole joodav – hirmus tunne. „Uskusin, et peab olema võimalus muuta ookeanivesi joodavaks veeks,” räägib Hoffman. „Niisiis hakkasingi seda üritama. Võtsin eeskujuks Watercone’i, kaasaskantava vee destilleerimise vahendi, mis töötab päikese jõul.”
Suurim oht merehädas on paanika
Alain Bombard tõestas oma veeta reisiga eelkõige seda, et merel hädas olles ei tohi paanitseda. Kindel veetagavara aitab küll paanikat vähendada, ometi võib paanikal olla ka hulk teisi põhjuseid, olulisemaidki kui vesi.
Fregati La Meduse hukk 1820. aastal Aafrika ranniku lähistel on selle kurb näide. Kui laev meeskonna valede otsuste tõttu madalikule jäi, ehitati kiiruga kauba evakueerimiseks ebastabiilne parv. Et laev peagi purunemisohtu sattus, asus parvele hoopis laeva 146 reisijat ning ebastabiilset alust hakkasid vedama laeva päästepaadid.
Kohe algas võitlus pareve kesksemate kohtade pärast, ei tahtnud ju keegi kehvalt parvelt maha kukkuda. Kuna parvel viibijad panid kohati ohtu ka paatides olijate elu, üritades kindlamatele alustele tungida, otsustasid paadimeeskonnad veoköied läbi lõigata ning parve saatuse hoolde jätta. Parvel oli küll kuus vaati veini ja kaks vaati magedat vett, kuid päästmishetkeks oli elus vaid 15 inimest, kellest mõned surid veel hiljem. Muide, 17 mehest, kes otsustasid kangekaelselt jääda lagunevale laevale, olid elus veel kolm inimest, kui 54 päeva pärast laeva hülgamist viimaks kullalasti päästma tuldi.
Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!