Milline Windows on arvutiga mängimiseks parim?
Milline Windows on arvutiga mängimiseks parim? XP, Vista või 7? 32bitine või 64bitine?
Võite arvata, et see küsimus on lihtne, st uusim Windows peaks olema ka parim, eks. See oleks aga liigne lihtsustamine. Kui Windowsi puhul võib milleski kindel olla, siis selles, et iga järgnev väljalase ei tee kõike tingimata paremaks - vahel pigem halvemaks.
Arvutimängudele parima Windowsi väljaselgitamiseks nägime üht mõistlikku võimalust. Panime kokku meie silmis keskmise mängumasina (Phenom II X4 965, Radeon 5850, 4 GB muutmälu), hankisime neli eri Windowsit, väikese kuhja mänge ja jõudlusteste, formaatisime kõvaketta üle ja asusime testima. Jah, see nõudis päris palju aega ja kannatlikkust, aga selleks me siin oleme. Lahing alaku.
Selle teema puhul on mõistagi tähtis DirectX rakendusliideste kogum riistvara ning operatsioonisüsteemi vahel. See päästis arvutimängunduse DOSi-ajastust ja aitas moodsasse aega jõuda.
DirectX algusajad olid väga hädised. Algupärane väljalase valmis 1995. aastal, aga ei jõudnud tarkvaralaboritest välja. DirectX 2 pääses meie ette ainult järelvalve all, nii et alles 3.0 võimaldas avalikkusel näha, mida Redmondi hiiglane meie jaoks planeeris. (4. väljalase jäi samuti ainult tegijate käsutusse.)
DirectX 9 on võimekas ja stabiilne. 10-11 lisavad sellele igasuguseid uhkeid efekte. Miks siis kõik mängud 11 ei kasuta?
Selles on süüdi konsoolid. Suured mängud nõuavad suuri eelarveid ning vajavad suuri müüginumbreid, mistõttu tegijad peavad looma neid mitmele platvormile korraga. Kuna konsoolid esindavad endiselt peamiselt DX 9 põlvkonda, piirdub suurem osa arendajatest hetkel sellega.
DirectX 11 mängude täisnimekiri on kohutavalt lühike: "DiRT 2", "Alien vs. Predator", "BattleForge", "Metro 2033", "S.T.A.L.K.E.R.: Call of Pripyat", "Battlefield: Bad Company 2", "Dungeons and Dragons Online: Eberron Unlimited". Ongi vist kõik.
Tulevase kraami hulgas on näiteks "Civilisation V", "The Lord of the Rings Online", "Battlefield 1943", "Crysis 2", "F1 2010" jt. Valik pole just massiivne.
DirectX 10 toetus on õnneks levinum. DX9 lõbuvara on siiski tavalisem kui arvate. DX9 jõudlus on seega mängumasina hindamisel väga tähtis.
Edasine sõltub graafikakaarditootjat tegudest tulevikus. Kui arendus keskendub DirectX 11-le, lükatakse DirectX 9 mõistagi kõrvale. Radeon HD 5000 seeria, meie praegused lemmikkaardid, on hetkel põhimõtteliselt DirectX 9-le optimeeritud, aga see ei kesta igavesti.
Windows XP
Tuttav ja sõbralik nägu, mis täidab palju suuremat arvu masinaid kui Microsoftile meeldiks. XP kasutaja peab piirduma DirectX 9 mängudega, aga nagu juba selgitasime, ei sea see menüüle veel erilisi piiranguid.
Microsoftil on siiski tore viis, kuidas uutele platvormidele kolimist soodustada. Nad lõpetavad tasapisi vanemate toodete toetamise, sundides kõiki uusi ostma. Kaval, eks?
Eksisteerib ka 64bitine XP, mida aga otsustasime testimisel ignoreerida, kuna see on kurikuulsalt vilets. Operatsioonisüsteemi maine on vilets ja sellele loodud draiverite tase kõigub ebapädevatest kohutavani. Kui tahate 64bitist operatsioonisüsteemi, leidub selleks kaks võimekamat ja tänapäevasemat Windowsit.
XP paigaldamine kulges ladusalt ja esialgu üsna ruttu. Meie kettal oli kaasas Service Pack 1 ja Windows oli päris kindel, et me vajame kohe ka SP2. Ehk saab siis graafikakaardi draiverid tööle? Siiski mitte, küsiti veel .NET Framework 2.0, mille paigaldamiseks pidi enne hankima Windows Imaging Componenti.
Sellega algas tore värskenduste-paranduste paigaldamine, millega tegime lõpparve kohe, kui soovitu tööle hakkas. Leidus lisa, sealhulgas palju turvavärskendusi ja Service Pack 3, ja seegi polnud kõik. XP täiendamine osutus pikaldaseks vaevaks, mis lisab kunagi graatsilisele opsüsteemile arvukalt lisakoormat.
Windows Vista
Vista ei saanud omal ajal sooja vastuvõttu. Sellel pole praegusel kujul enam suurt häda, aga see oli ilmumise ajal vearohke ja vaevu töökorras. Kindlasti polnud see hüpe edasi, mida Microsoft lubas ja paljud lootsid näha.
Paljud uue opsüsteemi lubatud trumbid osutusid kohmakaks ja mitte nõnda atraktiivseks kui haip mõista andis.
Alustasime 32bitise väljalaskega. Paigaldusprotsess polnud kiireimate killast ja sisaldab mitut pikka pausi, mille ajal kõvaketas veidi häält teeb, aga ekraanil midagi erilist ei näe, mis aitaks toimuvat mõista.
Otsustasime parandused igaks juhuks peale lasta ja 107 alguses leitud tähtsa värskenduse paigaldamine võttis oma aja. Jätsime PC ööseks tööle, ja testipaigas on ühendus pööritavalt kiire. See on hoiatus, ja õpetab mitte Windows Update'ile lootma. MSi ametlik tugi Vistale lõpes tänavu 13. aprillil.
64bitise väljalaske paigaldamine polnud informatiivsem. Kas autorid ei osanud luua olekuriba, mis ei peatu neljakümneks minutiks 0 protsendi juures?
32bitise Vista kasutamisel on üks suur puudus: see oskab ära kasutada ainult 4 GB muutmälu. 32bitine Vista teatas, et kohal on 3,33 või 3,25 GB (sõltus kasutatud rakendusest), mis jättis 2,55 GB üle hüppamiseks. Päris hea põhjus 64bitise opsüsteemi eelistamiseks.
Windows 7
Parim Windows pärast XP, kui meie tagasihoidlikeimat arvamust küsida. Paigaldamine on kerge ja tähtsaid värskendusi ootas ees "ainult" 32. Eksisteerib ka 32bitine Windows 7, aga mis kasu sellest oleks?
Windows 7 versioone leidub mitmeid, olenevalt summast, mida valmistute kulutama. Täpne valik sõltub maitsest ja rahahulgast, ja kui mingi asi ei meeldi, saab tulemust mitmel moel kohendada.
Windows 7 hoiab teie kätt nagu sõbralik onu. Kui aga otsustate rajalt veidi kõrvale astuda, muutub see vahel nii tülikaks, et mõjub autorite teadliku valikuna.
Windows XP eelistus My Documentsi kausta kasutamise suhtes tundub vaid abistav vihje, kui võrrelda seda Windows 7 "Salvestage dokumente siin, või muidu!" hoiakuga.
Mida välja selgitasime?
Windowsi paigaldamine võib olla pehmelt öeldes tüütu, aga õnneks ei pea seda tegema üldiselt tihti, nii et lohakate või aeglaste paigaldamiste üle vinguda on lõbus, aga mitte piisav alus kindla variandi valimiseks.
Katsetasime iga Windowsi eri mängude ja testprogrammidega. Jooksutasime mänge kahes konfiguratsioonis: kõik valikud tipus ja nii-öelda tüüpiline (vähem nõudlik) lähenemine.
DirectX 9 puhul on parim Windows endiselt XP. Mitte küll pika edumaaga liider, aga märkimisväärselt hea, kui tahate masinast nii palju jõudlust välja pigistada kui võimalik. 7 pole oma vanemale vennale päris järele jõudnud.
DirectX 10 puhul on pilt juba teine. XP'd siin pole ja ülejäänud kolm varianti (32- ja 64bitine Vista, 64bitine Windows 7) pakuvad üldiselt sarnaseid tulemusi. Win7 oli ainult parem tippsätetega "Far Cry 2"-s.
DirectX 11 proovimine tähendas "DiRT 2" jõudlustesti. Siin sündis aga üllatus: kõrgemate sätete puhul jäi Windows 7 teistest maha. Ehk oli süüdi graafikakaardi draiver? Usume, et see oli väike erand, ja jääme DirectX 10-11 puhul Windows 7 toetama.
Kui teil on 32bitine Vista, tõmmake endale paberkott pähe ja ärge seda enne eemaldage, kui arvutis on midagi paremat. See annab kõik 32bitise operatsioonisüsteemi puudused ja on mängudes aeglaseim. 64bitine Vista on mängudes natuke kiirem ja kasutab ära rohkem muutmälu, aga pole DX9 ega 11 puhul parim valik.
Kui teil on XP, ärge muretsege, see on mängimiseks täitsa korralik ega vaja väljavahetamist enne vähemalt DX 10 laiemat levikut videomängudes. Ka parimal uuel kraamil on hetkel endiselt DirectX 9 tugi. Mälukasutus pole muidugi ideaalne ja te ei saa kasutada 64bitiseid programe, aga ikkagi.
Kui DirectX 11 efektid ja füüsika tunduvad liiga ahvatlevad, hüpake aga kohe 64bitise Windows 7 paati. See garanteerib ligipääsu DirectX 10-le ja 11-le ning kokkuvõttes parima opsüsteemi. Peate ainult leppima, et teie DX9 mängud ei võta masinast viimast.
Ja ongi kõik. Ideaalses maailmas oleks teil DirectX 9 mängude jaoks XP, 10-11 jaoks Windows 7. Kuni praegune mängupõlvkond jääb püsima, jääb olukord ilmselt samaks.
