Igal aastal ilmub mitu suuremat uuringut muusikapiraatluse ja muusika müüginumbrite seosest, aga ainult mõned pälvivad laiemalt tähelepanu.

Viimase aja põhjalikemaid töid ongi, mida siin tutvustame: Handelshøyskolen BI õppurite Anders Sørbo ja Richard Bjerkøe magistritöö. (Norra suurim ja Euroopa teine suurim ärikool.)

Nad võrdlesid muusikatööstuse sissetulekuid vahemikus 1999-2009 ning leidsid, et plaadistavate muusikute keskmine sissetulek on möödunud kümnendi jooksul märkimisväärselt kasvanud. (Nimetame neid loos siin ja edaspidi lühidalt artistideks.)

Norra muusikatööstuse sissetulekud kasvasid 1,4 miljardilt kohalikult kroonilt 1999. aastal 1,9 miljardile 2009. aastal. See tähendab pärast inflatsiooniga arvestamist 4protsendilist kasvu.

See ei tundu eriti märkimisväärne, aga asjad muutuvad põnevamaks, kui artistide sissetulekuid vaadelda. Kasv on nimelt 114 protsenti. See tähendab 255 miljonilt kroonilt tõusu 545 miljonini (inflatsiooniga arvestades).

Osa kasvust seostub faktiga, et artistide arv kasvas antud perioodil 28 protsenti. Samas tõusid nende aastased sissetulekud ikkagi 66 protsenti: 80 000 kroonilt 133 000-le. Kokkuvõttes saab öelda, et artistide põli on tänu digimuusika ajastule tunduvalt paranenud.

Töö autorid uurisid ka artistidelt, millest nad üldse teenivad. Selgus, et plaadimüük pole vähemalt viimase kümne aasta jooksul neile esmatähtis olnud. 70% artiste kogus 1999. aastal vähem kui 9% oma kogusissetulekust plaadimüügist. 2009. aastal vähenes nende arv 50 protsendile.

Enamik artiste teenib peamiselt tänu esinemistele. 37% Norra artistidest teenis 2009. aastal üle poole oma sissetulekutest kontsertide andmisega. (1999. aastal 25 protsenti.) Samas peab märkima, et vähesed saavad vaid tänu muusikale ära elada, enamikel on lisaametid.

Uuring purustab kokkuvõttes digiajastu muusikatööstuse ühe levinuima valearvamuse. Artistid teenivad paremini kui eales varem, mitte ei pea piraatluse tõttu püksirihma pingutama. Plaadimüügil ei lähe tõepoolest hästi, aga sellel on teisi häid põhjuseid nagu digimuusikapoodide edu (iTunes).

Uuring puudutab Norrat, mis on kahtlemata suurimate muusikaturgudega võrreldes üsna teisejärguline. Seega võib eeldada, et rahvusvaheliselt tuntud tegijatel on isegi magusam elu.