Üldlevinud on arusaam, mille kohaselt kanep on noorte inimeste jaoks üheks saatuslikuks sammuks teel kangemate uimastite poole. See aga paistab hiljuti avaldatud uurimuse põhjal olema pigem erand kui reegel, kirjutab ajaleht Los Angeles Times.

New Hampshire' ülikooli uurijad analüüsisid Florida osariigi Miami-Dade'i maakonna riigikoolides 1990. aastatel õppinud1286 lapsest, teismelisest ja noorest koosnevalt juhuvalimilt kogutud andmeid. Valimisse sattunud õpilastest 26% olid mustanahalised, 44% latiinod ja 30% europiidsed.

Uurimisalustele esitati küsimusi uimastikasutuse kohta, aga ka enne 13. eluaastat aset leidnud suuremate elusündmuste ja -traumade kohta. Muu hulgas küsiti õpiraskuste kohta algkoolis, lapsevanemate lahkumineku või lahutuse kohta ning selle kohta, kas lapse hooldaja on teda emotsionaalselt ahistanud.

Uimastavate ainete kasutamise juures mängis olulist rolli haridustase - need, kes olid tõenäolisemalt pruukinud teismelistena kanepit ja noorte täiskasvanutena muid uimasteid, ei lõpetanud gümnaasiumit ega läinud õppima kolledžisse. Samuti osutus oluliseks teguriks tööhõive: need, kes olid teismelistena kanepit tarvitanud ja pärast gümnaasiumit tööta jäänud, pruukisid muid uimasteid varmamalt.

Uurimusest selgus ka, et noorte täiskasvanute puhul, kes pärast teismelisena kanepipruukimist muid aineid kasutama olid hakanud, kadus mainitud seos pärast muude stressitegurite, nt tööpuuduse arvessevõtmist.

Veel üheks probleemseks teguriks osutus iga. Uurijad leidsid, et pärast 21. eluaastat paistis kaduvat igasugune võimalik lävepakuefekt.

Uurimuse autorid leiavad, et töö järelmeid tuleks arvesse võtta uimastipoliitika kujundamisel. "Tööhõive varajases nooruses võib inimesi aidata ja kanepi kui hüppelaua mõju nende puhul tühistada," kuulutab ajakirja Journal of Health and Social Behaviour septembrinumbris ilmunud uurimuse juhtiv autor Karen Van Gundy. "Seega võib noorte kanepikasutuse ülekriminaliseerimine tekitada tõsisemaid probleeme, kui see piirab nende väljavaateid hilisemas elus tööd leida."