Iisraelist leiti maailma vanima pidusöögi riismed

12 000 aastat tagasi istus seltskond inimesi maha ja asus eine kallale, millesarnased ei leia aset just tihti — ära söödi 71 kilbis küpsetatud kilpkonna.

Leitud kilbid annavad mõista, et söömaaeg toimus seniarvatust 2500 aastat varem, küttimiselt-koriluselt paiksele põllumajandusele ülemineku kriitilise tähtsusega faasis, vahendab NewScientist.

Piduliku banketi jäljed avastasid Iisraelist Hilazon Tachiti koopast Connecticuti ülikooli teadur Natalie Munro ja Leore Grosman Jeerusalemma Heebrea ülikoolist. Tegemist on matmispaigaga, kuhu on sängitatud 28 inimese luud.

Kilpkonnakilbid olid maetud 12 000 aasta vanusesse lubjakiviplaatidega vooderdatud auku üheskoos vanema naisterahva surnukehaga. „Tal oli mitmeid tervisehädasid ja tõenäoliselt ta lonkas,” ütleb Munro. „Hauda oli kaasa pandud ebatavalisi tükke loomadest, näiteks leopardi vaagnaluu.”

Tõenäoliselt kujutasid hauapanused endast staatusesümboleid, mistõttu võib arvata, et surnu oli šamaan. Munro usub, et kilpkonnad pisteti nahka naisterahva peiedel.

Teisest sama vanast august leiti veel üks kalme, kuhu olid kaasa pandud kolme metsveise luud, mis annab mõista, et paigas võis aset leida kaks eraldi matusesöömaaega.

Toona asustas piirkonda Natufi kultuur, mille esindajad hakkasid jääma paiksetesse fikseeritud kogukondadesse. „Järsku elasid sajad inimesed suurema osa aastast koos samas paigas, mis tekitas omavahelist hõõrumist,” osutab Las Vegases tegutseva Nevada ülikooli teadlane Alan Simmons. Pidulikud söömaajad võisid tülisid lepitada ja kogukondi ühte koondada.

Kanadas Briti Kolumbias tegutseva Simon Fraseri ülikooli arheoloog Brian Hayden väidab aga, et pidulikke eineid kalduvad oma võimu kindlustamiseks rakendama poliitilised liidrid. „Selle raames teisendatakse ületoodetud toiduained kasulikeks asjadeks nagu võlad ja poliitiline toetus,” ütleb ta.