Projekt koosneb kahest osast. Esimene on koostada andmebaas kohalike elanike silmade vikerkestadest, et süsteem saaks nende isikuid kergelt kindlaks teha.

Teine on paigaldada teatud avalikesse paikadesse (politseijaoskonnad, kinnipidamisalad, turvakontrollid) vikerkestaskännerid, et kogu aeg kriminaalkurjategijate tegemistega ja käikudega kursis olla. See läheb maksma väidetavalt alla 5 miljoni dollari.

Biomeetrikafirma Global Rainmakers on hakanud vastavaid skännereid enam kui miljoni elanikuga linna juba välja saatma.

Skännerid ilmuvad järgmise kolme aasta jooksul ka paljudesse teistesse avalikesse paikadesse nagu transiidijaamad, tervishoiuasutused, pangad. Elanikud saavad teoreetiliselt endi isikuid tulevikus ainult silmadega kindlaks tegema hakata, näiteks alkoholipoes.

Esialgu peavad oma nn biomeetrilised andmed linnale esitama ainult süüdimõistetud kurjategijad, kuigi skännerifirma esindajad usuvad, et ka kõik teised otsustavad lõpuks programmiga liituda. Kõlab nagu vabatahtlik üritus, eks ole (iroonia).

Global Rainmakersi tippjuht Jeff Carter seletab: "Kui massid juba asjaga kaasa lähevad, siis kõrvalehoidmine ei aita. See seaks teid pigem suurema tähelepanu alla kui süsteemis osalemine. Me usume, et kõik liituvad." Ta ennustab, et järgmise kümne aastaga on vikerkestasüsteemi osaks saanud iga isik, paik ja asi sellel planeedil. "Pettused, mis on 50 miljardi dollari suurune probleem, kaob täiesti."

Seadmeid leidub suurtest Hboxidest (skaneerib kuni 50 liikuvat inimest minutis) väikeste EyeSwipe'ide and EyeSwipe Minideni, mis talletavad minutis 15-30 inimese võrkkestainfo.