Mida ta siis ennustab?

2011. aastaks:

* Kõrglahutusega ekraanid ja mobiiltelefonide väljundid, tahvelseadmed;

* juhtmevabad klaviatuurid, häälsisendid, žestipõhised juhtsüsteemid;

* kauem kestvad seadmed, mis on kergemad ja õhemad;

* 3G/4G ja Wi-Fi katab suurema osa tööstuslikust maailmast. Iga mobiilse seadme ostja saab piiramatu või kõrge limiidiga andmeplaani. Mobiilid hakkavad teiste tehnikaseadmete ja autodega suhtlema.

See on tõesti umbes see, kus praegu juba oleme. Paraku pole kõik mainitu (žestipõhised juhtsüsteemid, mobiilid teiste seadmetega suhtlemas) veel standardlahendused, aga aasta pärast võivad olla. Meier räägib ka, kuidas varsti võime seadmeid mõttejõul juhtida, mida tootjad juba uurivad.

2015. aastaks:

* Painduvad ekraanid, sisseehitatud kõrglahutusega projektorid;

* suured mitmikpuuteekraanid, paremad žestipõhised juhtsüsteemid, veatu hääletuvastus;

* kütuseelementide toitega pisiseadmed;

* 4G/5G ja Wi-Fi laienevad üle arengumaade.

Jällegi tuttav ala. Painduvad ekraanid normiks? Jah, palun. Arengumaad võrguga katta oleks tohutu edasiminek.

2020. aastaks:

* Läbipaistvad LCD-ribad, mida saab tavaprillidele lisada;

* virtuaalsed täisklaviatuurid ja häälsisendid tõrjuvad füüsilised klahvistikud täiesti kõrvale;

* piisavalt väikesed seadmed asustavad kelli ja ehteid, ja neid ei pea laadima;

* valgealad (whitespaces) või sarnased lahendused hoiavad kõik kogu aeg ühenduses.

Ehted ja rõivad, mille sees on tehnika? Tõenäoliselt. Praegu on müügil juba kellad, mille patareisid laeb liikumine. Tore oleks ka interneti juhindumine raadiomaailma valgealadest. Kui aga läbipaistvad ekraanid moodi lähevad ja füüsilised klaviatuurid kaovad, tekib küsimus, kuidas näevad välja uued arvutid ja telerid.

2030. aastaks:

* Kontaktläätsed, mis projekteerivad visuaalseid voogusid otse silmade võrkkestadele;

* mõttega juhitavad seadmed;

* teie ise oletegi arvuti;

* ühendus on katkematu ja kõikjal. Selle kaotamine on nagu elektri või kraanivee kaotamine täna.

Ekraanid on lisatud otse meie nägemisaparaadile ja arvuteid juhime oma mõttejõuga. Me oleme tulevikku jõudnud. Pööraseim idee on aga silikooni juurest bioloogiliste arvutiteni jõuda. Kehasse süstitud arvuti meenutab tõenäoliselt pigem spetsialiseerunud viirust kui pisikest silikoonkiipi. Mõttega juhtimise kohta aga: ärge kiirustage veel hõbepaberist mütsikesi pähe tõmbama.