Mida sotsiaalvõrgud võiks e-kirjadelt õppida?
Multimeediapleier, mis ei striimi erinevaid vorminguid üle võrkude ja operatsioonisüsteemide, lendab kõrvale kaks korda mõtlemata. Mis aga puudutab inimeste ühendamist võrgus, laseme oma ootused rõõmsalt alla ning võtame vastu kutse veel ühte sotsiaalvõrku.
See on nagu palve @delfi.ee konto luua, enne kui meile e-kirja võite saata. Ainuüksi nende sõnade sissetippimine tekitab kõhus naljaka tunde. Aga täpselt seda me teeme, kui tahame sõprade ja kolleegidega veel ühes sotsiaalvõrgus ühenduse luua.
Kui ühendus on saavutatud, kannatame ja jagame mitmesuguseid materjali, mõtlemata, et see pole väljaspool sotsiaalvõrku kättesaadav (ja me ei hakka isegi rääkima seonduvatest litsentseerimise ja omanditeemast.)
See on müüriga ümbritsetud aed puhtaimal kujul. StatusNeti Evan Prodromou ütleb tabavalt: tüüpilise sotsiaalvõrgustiku saidi vaatenurgast eksisteerite ainult siis, kui teil on sellel saidil konto.
Meile sujuva ülemineku andvad tehnoloogiad, protokollid ja tehnoloogiad ju eksisteerivad. Selle asemel, et sisselogimisandmeid iga võrgu jaoks kaasa tassida, hankige OpenID ja pange kõik digiidentiteedid kokku. Nt WebFinger laseb teie e-posti aadressile metaandmeid külge lisada. Kuigi kummagi hankimisest pole kasu, kui teie sotsiaalvõrk seda ei toeta. OpenID toetus leidub mitmetes, aga kolm korda enam on neid, kus seda pole.
Kui olete juba sotsiaalvõrgus, mis edasi? On vähe nii tüütuid protsesse kui korduvalt sama profiili koostada. Jällegi, mis kasu on projektidest nagu FOAF (Friend Of A Friend), mis loob masinloetavaid lehti inimeste kirjeldustega, kui teie võrk seda ei kasuta?
Evan Prodromou, kelle StatusNet on aluseks Twitteri moodi Identi.ca saidile, leiab, et aeg on piir tõmmata. Korporatsiooni piires inimeste ühendamiseks sotsiaalvõrk luua on paljudes globaalsetes ettevõtetes tavaliseks saanud.
Aga mis juhtub, kui töötajad peavad leidma ühenduse inimestega väljaspool nende korporatiivvõrku? Organisatsioonid eelistaks eraldiseisvad võrgud siis ühendada.
Tema mõttekäik tundub mõistlik.
Prodromou töötab sotsiaalvõrkude liidu kallal. Talle ei meeldi sõna "avatud", sest inimesed tõlgendavad seda erinevalt. Tema lahendus koosneb iseseisvatest üksustest, mis loovad ühenduse nii, et kasutaja piire ei märkaks.
Kas see on saavutatav? Me kõik surfame netis, mis on rohujuuretasandil dokumendikogum veebiserveris, mis jooksutab võõrast failisüsteemi. Meie e-kirjad läbivad korporatiivseid piire, teenusepkkujaid ja opsüsteeme jäljetult. Kui see töötab neti, e-posti ja paljude teiste süsteemide puhul, võib see töötada ka sotsiaalvõrgustiku puhul.
Selleks peame kasutajatena seda muidugi ise nõudma. Ärme loome neist uut Apple'it. Need on loodud meie vajaduste rahuldamiseks, mitte vastupidi.
