Kümme arvutit, mis muutsid ajalugu
Ajakiri PC Plusi tegijad huvitusid arvutiajaloo suurematest verstapostidest ja sellest sündis artikkel ajaloo kümnes mõjukamast arvutist.
1. Arvelaud
Hea küll, arvelaud oli vaevalt arvuti, aga meie teekond ei saa siiski mujalt punktist alata. Kõigi mehaniseeritud arvutusabiliste eelkäija sündis umbkaudu 2000 aastat enne Kristust ja see võeti kasutusele esmalt Samaarias. Kaug-Idas on selle variant endiselt käigus.
Arvelaual on tavaliselt mitu varrast (igaühe väärtuseks 10), millel on üles-alla libistamiseks helmed. Kui tahate selle kohta lähemalt lugeda, on abiks näiteks see tekst (inglise keeles).
Järgmise kahe milleeniumi jooksul ilmus kasutusele ka mitmeid teisi arvutusvahendeid, millest mõned jäid meiega isegi 20. sajandini.
Mehaaniline summaator kuulus aga tavalise kontorivarustuse hulka kuni 1970ndateni, mil selle asendasid elektroonilised kalkulaatorid.
2. Babbage'i diferentsiaalmootor
Arvelaud või summaator sobisid ühe tehte sooritamiseks, aga Babbage lõi diferentsiaalmootori terveid tehteseeriaid silmas pidades.
1847-1849 vahemikus disainitud seade ei näinudki Babbage'i eluajal ilmavalgust. Londoni Teadusmuuseumi esindajad ehitasid selle aga 1991. aastal autori originaalkavandi põhjal. See töötas ideaalselt: arvutas täpselt astronoomias ja ballistikas kasutatavaid hulkliikmeid.
Järgmiseks tuli Babbage'i aurujõul töötav Analüütiline mootor. See ei ole enam kindla arvutustehte jaoks, vaid on samal moel programmeeritav ehk universaalne nagu tänased arvutid. Babbage'i kaasaegne Ada Lovelace kirjutas sellele programme, mis on veidralt tänaste arvutiprogrammide moodi.
Võib väita, et Analüütiline mootor oli arvutiajaloos tähtsam verstapost kui Diferentsiaalmootor. Paraku ei ehitanud seda keegi, nii et masin jäi laiemalt testimata.
3. Colossus
Esimene täielikult elektrooniline arvuti, ehkki loodud kindlat tüüpi arvutust sooritama.
Tommy Flowers ja tema tiim lõid selle 1944. aastal, et Bletchley Park saaks Teises maailmasõjas vaenlaste edastatud koodsõnumeid dešifreerida.
Mehaaniline arvuti Bombe suutis kuulsa Enigma masina krüpteeritud koodi n-ö lahti murda, aga keerukam sakslaste Lorenzi šifrimasin, mis kodeeris teleprinteriliiklust, vajas koodi murdmiseks elektroonilise arvuti pakutavat lisakiirust.
Colossus sisaldas 2400 elektronlambist. Kuna mälu oli kallis, tegeleti andmetega otse paberlindilt. Arvuti kiirus sõltus selle tulemusel lindilugeja omast.
Colossus töötas kiirusel 12,2 meetrit linti ehk 5000 tähemärki sekundis. Taasehitatud Colossus on nüüd väljas Bletchley Parki Riiklikus Arvutimuuseumis.
4. ENIAC
ENIAC valmis USA valitsuse tellimusel Pennsylvania ülikoolis tuumarelvade uurimiseks. See oli maailma esimene "universaalne" elektrooniline arvuti, st võimeline programmeerimise alusel kõike tegema.
See valmis 1946. aastal ja selles peitus 17 468 raadiolampi, 7200 dioodi, 1500 releed, 70 000 resistorit ja 10 000 kondensaatorit, mida hoidsid koos umbes viis miljon käsitsi joodetud liidet. See kaalus 27 tonni ja neelas 150 kW elektrienergiat. Mõõdud olid 2,6 x 0,9 x 26 meetrit. Seade maksis tänase vääringu kohaselt 6 miljonit dollarit.
ENIAC erines eelkäijatest mitmes tähtsas aspektis. Esiteks, see töötas kümnend-, mitte kahendsüsteemis (mis nõudis palju raadiolampe, eriti jõudlust arvestades). Veel tähtsam, arvuti ümberprogrammeerimine oli konfiguratsiooni arvestades mitmepäevane töö, mitte nagu tänapäevases arvutis programmivahetamine.
5. Manchester Baby
The Small Scale Experimental Machine (SSEM) ehk Manchester Baby ilmus 1948. aastal. Hüüdnime aluseks oli soov eristada arvutit eelkäijast, Manchester MK1-st.
SSEM oli pöördeline masin: täiselektrooniline, tõesti universaalne ja kasutas esimese arvutina sisemällu salvestatud programme. See on suur sarnasus tänaste PC'dega.
Sellel oli 550 raadiolampi (transistorid, integraalskeemid ja mikroprotsessorid jäid veel tulevikku) ja ainult 7 instruktsiooni, mida sai täita kiirusel 700 sekundis. Sellel oli 32 sõnast koosnev 32-bitine mälu.
6. IBM System/360
Arvutid olid 1960ndate alguses endiselt vähestele kättesaadavad. 1953. aastal arvutiturule jõudnud IBM kavatses seda muuta.The IBM System/360 ilmus 1964. aastal; osad asjatundjad nimetasid selle edukaimaks suurarvutiks (mainframe computer) üldse.
Sellel oli 32-bitine arhitektuur, mis ilmus laiemalt PC-turule alles 21 aastat hiljem. Süsteem toetas kuni 4 MB mälu, mida vähesed ettevõtted said endale siiski lubada.
Suurim pluss oli aga, et igale mudelile kirjutatud tarkvara võis joosta ka teistel, mis võimaldas seda täiustada.
IBM jõudis peagi konkurentidest kaugele ette ja jäi suurarvutite turgu veel kümnenditeks valitsema. Tänases valguses tunduks System/360 tohutu suur. Iga komponent - keskprotsessor, kettaajamid, lindiajamid, liiniprinterid ja operaatorikonsool - oli omaette kabinetis, mis tähendas, et kogu süsteem okupeeris terve ruumi, mis pidi olema üsna suur ja hästikonditsioneeritud.
7. DEC PDP-8
Suurarvutid jäid System/360 edust hoolimata rikaste pärusmaaks (valitsused, ülikoolid, suurettevõtted). Tavaliselt neid liisiti, mitte osteti, mis võis maksta miljon dollarit aastas. Eraldi pidi palkama operaatorite tiimi. Tootjad võistlesid 1960ndate alguses juba arvutite suuruste vähendamisel, et väiksemad firmad saaks ka neid lubada.
Digital Equipment Corporationi (DEC) loodud PDP-8 polnud esimene miniarvuti, küll aga esimene, mis tõesti läbi lõi. See ilmus 1965. aastal ja müüs märkimisväärses koguses, sest maksis isegi väikseima System/360-ga võrreldes tühiselt vähe.
Keskprotsessor oli tänase suure PC mõõtu, ja kui lisada andmeruum ja muud kõrvalseadmed, võttis tulemus umbes külmkapi kuju. Veel tähtsam, selle operaatorid võisid olla inimesed, kes vajasid selle kasutamist. 1970. aastal ilmunud järeltulija PDP-11 müüs isegi veel palju edukamalt.
8. IBM PC
PDP-8 / PDP-11 ja miniarvutite ajastu võim oli nii suur, et järgmist arvutimaailma suurkuju andis 16 aastat oodata. Vahepealsed tähtsamad süsteemid (Apple II, Commodore'i PET) pidid alla vanduma IBM 5150-le.
See revolutsiooniline masin ilmus 1981. aastal ja alustas lauaarvutite revolutsiooni. Teie tänane laua-PC on suuresti selle otsene järglane.
Kommertsedu polnud tollal siiski kindlustatud, sest 5150 oli tohutult kallis. Algupärane mudel maksis 1565 dollarit, mis võrdub tänapäevases vääringus umbes 3900-ga (ligi 47 000 krooni)!
Tehnilised näitajad olid samas nigelavõitu: monitor puudus, selle asemel pidi kasutama televiisorit. Seadmel oli 16 kB mälu ja kõvaketaste asemel olid flopikettad. Isegi see oli valikuline lisa, IBM nägi ette, et 5150 talletaks andmeid kassettidel.
9. Sinclair ZX81
Kui jäljendamine on meelitamise ausaim vorm, siis IBM-i esindajad pidid tõsiselt rõõmustama, et nende 5150 nii palju kloone sai. Turu üle ujutanud laine lõi hindu alla, aga PC jäi 1980ndatel siiski peamiselt töövahendiks.
Olukorda muutis (vähemalt Suurbritannias) Sinclair ZX81, mida inimesed mäletavad endiselt selle supermadala hinna tõttu. Sellest sai suur hitt. ZX81 võis välja näha nagu liiga suur kalkulaator, millel on primitiivne membraanklaviatuur, ent see maksis vaid 69,96 kohalikku naelsterlingit. Või 49,95, kui ostja nõustus komponendid ise plaadile jootma.
Sinclairil õnnestus hind madal hoida, sest vähendas ZX80 kiipide arvu emaplaadil (21) järeltulijas neljale.
ZX81 ei olnud loomulikult nii võimas kui IBM PC. Sellel oli 8-bitine 3,25 MHz taktsagedusega Z80 protsessor, 1 kB muutmälu ning mustvalge väljund teleriekraanile. Displei koosnes 24st tekstireast (igaüks 32 tähemärki pikk) ja 64 x 48 resolutsioonist. Info salvestati kassettidele.
10. Apple Mac
Arvuti, mis tõi graafilise kasutajaliides ja hiire massidesse. Ei, te pole kogemata MacFormati saidile sattunud. Isegi veendunud PC-austaja peab tunnistama, et Apple Macintosh oli uuenduslik arvuti, kui see 1984. a maailma ette jõudis.
Selle kõik-ühes disain tunduks tänapäeval veider, aga sellel oli tähtis pluss, mida PC-maailm pidi veel kaheksa aastat ootama. Kui PC-kasutajad pidid endiselt krüptilisi käske tekstipõhisele ekraanile sisestama, said Macisõbrad juba ikoonidel klikkida ja infot akende vahendusel tarbida.
Apple Mac oli esimene masstootmises arvuti, mille standardvarustusse kuulusid graafiline kasutajaliides ja hiir - ja arvutitööstuse esindajad pole selle ülevõtmist kunagi kahetsenud. Puuteekraanid ja hääljuhtimine võivad olla kasutajaliideste uus tase, aga Maci tutvustatud süsteem on endiselt kasutusel, üle veerandi sajandi hiljem.
