Cheopsi püramiidi salakäike hakkab uurima robot

Juba 4500 aastat pole ükski inimene teadnud, mis peitub sügaval tolle iidse mälestusmärgi rüpes suletud kiviuste taga. Sama kaua on Giza suurim püramiid lummanud, paelunud ja viimaks frustreerinud kõiki, kes selle saladustesse tungida on püüdnud.

Nüüd aga valmistab Leedsi ülikooli robootika-töörühm koostöös Egiptuse kultuuriväärtuste ametiga ette masinat, mis partnerite lootuse kohaselt peaks lahendama ühe seni püsinud mõistatustest, vahendab The Independent.

Khufu, kreekapäraselt Cheopsi püramiidina tuntud rajatis, mille samanimeline kuningas laskis ehitada umbes aastal 2560 e.m.a., on ainus antiikmaailma ime, mis siiamaani püsib. Püramiidi südames asuvad kaks ruumi, mida nimetatakse kuninga ja kuninganna kambriteks. Kuninga kambrist tõuseb 45-kraadise nurga all kaks šahti. Oletatavasti on tegu käikudega, mis pidid kuninga hinge taevalaotusse kõmmutama, et ta saaks sisse võtta oma teenitud koha tähtede seas.

Kuninganna kambrist avastati 1872. aastal veel kaks šahti. Erinevalt Kuninga kambri tunneleist ei vii need püramiidi välisküljele.

Mitte keegi ei tea, mis on nende šahtide otstarve. 1992. aastal, kui kuninganna kambrist püramiidi lõunakülje poole suunduvasse käiku sisestati kaamera, selgus, et 60 meetri pärast sulgeb tunneli pronkslinkidega lubjakivist uks. 2002. aastal puuris järgmine ekspeditsioon ukse sisse avause ja leidis 20 sentimeetri kauguselt järgmise ukse.

“Teine uks erines esimesest. See paistab midagi varjavat või peitvat,” kommenteerib ekspeditsiooni juhtinud Egiptuse kultuuriväärtuste ameti juht Zahi Hawass. Põhjapoolne šaht murdub 45 meetri kaugusel kambrist 45 kraadi ning 60 meetri kaugusel blokeerib sellegi lubjakivist luuk.

Hetkel viimistlevad Leedsi ülikooli insenerid robotit, mis, nagu nad loodavad, peaks šahti uurimisega lõpuni välja minema. Kuningas Khufut püramiidi kavandamisel nõustanud maagi järgi nime saanud projekti Djedi raames käiku lastud robot peaks suutma end teisest paarist ustest läbi puurida, et näha, mis asub nende taga.

Leedsi ülikooli mehaanilise konstruktsiooni õppetooli juhataja Robert Richardson ütleb, et ekspeditsioon ei lõppe enne, kui šahtid on lõpuni läbi uuritud.