Internet Explorer oleks pidanud saama maailma privaatseimaks brauseriks
Microsofti varased plaanid (2008. märtsis) Internet Explorer 8 suhtes olid kinkida kasutajatele lihtne ja tõhus viis, kuidas end netis jälitajate eest peita. Tarkvara pidi tüüpilised jälituslahendused automaatselt reast välja lööma, kui brauseri turvatase teatud kõrgusele seada.
Selle lisamine tekitas Microsoftis tuliseid vaidlusi, sest huvid ristusid. Nad tahtsid ühelt poolt anda inimestele turvalise netisurfamise ja teisalt aidata reklaamiostjatel näha, mida inimesed teevad.
Viimane muudaks Microsoftil raskemaks netireklaamide müügist raha teenida - ja see valik kaotas. Nad ehitasid brauseri viisil, mis nõuab iga kord selle käivitades turvasätete käivitamist.
Arvutikasutajate privaatsuse spetsialist Simon Davis: "Microsofti algsed plaanid uuele Explorerile olid oma ala juhtivad ja varasemate brauserite privaatsussätetega võrreldes tehniliselt paremad. Enamik lõpliku toote kasutajaid isegi ei tea, et privaatsussätted eksisteerivad. Siin peitbki pettumus."
The Wall Streeti hiljutine uurimus paljastab, et jälitamine internetis kogub ainult hoogu. USA 50 populaarseimat veebisaiti, sealhulgas neli Microsoftile kuuluvat, paigaldasid igaüks testarvutile keskmiselt 64 jälituslahendust. (Link Forte tõlkeloole lõpus.)
Netireklaamindus aina areneb ja inimeste netikogemustes kaasarääkivad firmad on avastanud, et neil on ligipääs väärtuslikule infole. Selliste hulgas on Microsoft, Google, iPhone ja Adobe Systems, mille Flash-tehnoloogial põhineb suur osa internetis leiduvatest videoklippidest, mängudest ja animatsioonidest. Neil on suur kaasarääkimisõigus, palju infot saab kasutajatest koguda.
Kõik nad on tähtsad tegijad ka netireklaaminduses. Microsoft ostis 2007. aastal rohkem kui 6 miljardi dollari eest netireklaamifirma aQuantive. Google on suuresti tänu otsimootorile nagunii tähtis tegija, nende 2008. a septembris ilmunud netibrauser Chrome annab inimeste netikasutusest ka värsket infot. Apple on rajanud iPhone'i ja iPadi seadmete toetuseks reklaamivõrgu iAds. Ja Adobe ostis möödunud aastal 1,8 miljardi dollari eest Omniture'i, mis mõõdab netireklaamide tõhusust.
IE ja teised netilehitsejad võivad privaatsuse kaitsmisel tähtsat rolli mängida, sest tarkvara "istub" kasutaja ja jälitusvahendite vahel. Neist enimtuntud on "küpsised", kasutaja arvutisse salvestatud failid, mis aitavad arvuteid veebisaite külastades kindlaks teha. Osad "küpsised" siiski ei osale jälitustegevuses, näiteks sellised, mis aitavad saidil vajalikku parooli meeles hoida.
Kõik uued brauserid, kaasa arvatud IE, lubavad kasutajal keelata oma arvutisse jälitusküpsiste (third party cookie) paigaldamise. Aga need sätted pole alati kergesti leitavad. Vaid üks menukas brauser, Apple'i Safari, blokeerib kasutaja privaatsuse huvides need kohe ise.
Kuna Internet Exploreri kasutajaid on nõnda palju, ligi 60% kõikidest netikasutajatest, oleks IE8 algsel kujul turgu palju mõjutanud. Just siis hakkas hoogu koguma trend luua reklaame just vastavalt inimeste netitegevustele. (IE-le kuulus kunagi isegi 95% turust!)
Eriliselt privaatsussõbralik IE8 oleks selle konkurentide seast esile tõstnud. See oleks uurinud iga külastatud veebisaidi iga koostisosa (pilt, video, tekst vms) päritolu ja pööranud erilist tähelepanu nn kolmandate osapoolte internetiaadresside sisule. So, aadressid, mis erinevad sellest, mida kasutaja näeb samal ajal brauseri aadressireal.
Osa oleks kahjutud, näiteks veebisaidile lisatud YouTube'i videoklipid, mida kasutaja eeldatavasti blokeerida ei tahaks. Siia kuuluvad aga ka jälitusriistad nagu plinkijad (leheküljele lisatud koodijupid, mis võivad hiireklikke monitoorida või isegi klahvivajutusi salvestada).
IE8 planeerijad pakkusid välja võimaluse blokeerida iga nn kolmanda osapoole loodud sisu, mis esines rohkem kui kümnel külastatud saidil. Nii tihe külaline on ju ilmselt jälitusriist. Lisaks oli plaan luua IE8 ülesseadmisprotsess sellisena, et karm privaatsustase oleks enamasti garanteeritud.
Kui Microsoft IE8 brauseri selle lõplikus vormis 2009. aasta märtsis väljastas, olid privaatsussätted plaanitud kujust väga erinevad. See palus kasutajal jälitamist blokeeriva InPrivate Filteringi ise sisse lülitada. Isegi kui nad seda teevad, ei jää see lõplikult püsima, vaid seda tuleb iga kord brauserit käivitades uuesti teha.
Kadus ka teine plaanitud võimalus (InPrivate Subscriptions), mis oleks lasknud kasutajatel isegi rohkem surfamist varjatult korraldada. See oli mõeldud automaatselt blokeerima veebiaadressid, mida kahtlustati privaatsuse eest võitlejate koostatud musta nimekirja põhjal jälitusseadmete kasutamises.
