The New York Timesi andmetel sedastas Šveitsi valitsus, et riigis elab mitusada teise või kolmanda põlve kloonlehma. Šveitsi rahvatervishoiu föderaalameti veebileht teatab: “Tõenäoliselt on sellistelt loomadelt pärinevaid piimasaaduseid ja liha kasutatud toidus ja müüdud Šveitsis. Teisi Euroopa riike ootab sama saatus.”

Hetkel peavad kloonitud loomade saaduseid müüa soovivad ettevõtjad Euroopa Liidu uudsete toiduainete reeglistiku kohaselt taotlema erivolituse, ent kloonitud loomade järeltulijatele see nõue ei laiene, vahendab NewScientist.

Püüdes takistada selliste eksportijate nagu Argentiina, Brasiilia ja USA, kus kloonimine on palju laialdasemalt levinud, kloonitud toiduainete imbumist Euroopa turule, võttis Euroopa parlament juulis vastu otsuse keelata kloonidelt ja nende järeltulijailt pärinevate liha- ja piimasaaduste müük.

Kloonitud liha pooldajad väidavad, et see võimaldab aretada haiguste suhtes immuunseid loomi, kes annavad taisemat liha ja rohkem piima. Ühendkuningriigi toidustandardiameti 2008. aastal läbi viidud uurimus näitas aga, et suurem osa Ühendkuningriigi tarbijaid kaupluselettidel kloonitud loomade liha näha ei taha.

Uurimust juhtinud uurimisagentuuri Creative Research esindaja Steve Griggs ütleb, et kõige rohkem tegid tarbijatele muret ohutus ja loomade heaolu. “Poeketid peaksid kõvasti turundusega tegelema ja nägema vaeva, et veenda inimesi seda tüüpi toitu ostma,” ütleb ta.

The Timesi väiteid kinnitab biotehnoloogia mõjude teemalist debatti edendava Saksa organisatsiooni Testbiotech maikuus avaldatud aruanne: “2007. aastal tuli välja, et Ühendkuningriigis Albrightoni lähedal asuvas farmis sündis USA-st imporditud kloonist pärinevast embrüost kasvatatud lehm. Farm aretas samast embrüotekomplektist veel mitu vasikat. Vasikad on nüüdseks müüdud ja farm enam piima tootmisega ei tegele.”