Lugejad: Eesti autopesulate hinnad on jõhkrad
Üldine konsensus näib olevat, et kuni 100 krooni on elementaarse pesu eest maksimaalne hind. klient: „pooldaks 100 eeku, see oleks normaalse ning mis paneks mind ehk tihedamini pesulaid külastama." 100 krooni max: „ja auto olgu puhas." asd: „Kallis on praegu. 75 käiks iga kell ning 100 oleks ka veel enamvähem."
Sügavamale probleemi süvenes näiteks RuotsiKunn: „Autopesu hinnad on nagu enamus Eesti tavateenuste hindu absurdsed. Käsipesu Itaalias-Saksas maksab 4,9-6,9€ tööjõukulu peaks olema ca 2x kõrgem. Teisalt ei ole seal vaja kasutada ohtralt pesu ja leotusaineid, sest teedel ei ole muda ja pigi nagu meil..."
"Seega arvan, et Vasja juures peaks auto 75-80eegu eest küll normaalselt puhtaks saama," jätkab Ruotsi Kunn. "Korralikus kohas ehk 120.-max. Need hinnad siis koos pigi jm eemaldusega. Statoili automaatpesulad on üldse omaette tase ja ma ei saa aru inimestest, kes neid kasutavad. 1. Kui auto on mudane/pigine ei saa seda seal ka mitte teoreetiliselt puhtaks. 2. Autole jäävad 'kaunid'veeplekid, mis pikapeale kuivavad ka värvisisse. 3. HInd on erakordselt jõhker."
tavakasutaja: „3 - 6 euro eest peaks auto tavamõistes puhtaks saama. 45 - 50 krooni eest shampooniga üle ja pesuvesi peale. Kallima variandi puhul eelnevalt leotusaine. Kuivatamine ja vahakiht paar eurot lisaks. Aga siis peaks auto välis pind ka kuiv olema, mitte nii nagu Statoili pesumajadest 180 kr maksva pesu järel välja sõites."
terra: „Kreekas käies jäi silma see, et Shellis saavad kliendid tasuta auto puhtaks pesta. Seega pesu tasuta, lisaväärtusena bensiini juurde on normaalne." tunguus: „USAs algavad käsipesu hinnad 5 taalast. Jah, linnas võib leida ka 10USD maksvat käsipesu, aga valdav on siiski 5USD."
AS Eesti Statoil kontseptsioonijuht Kai Realo selgitab pesulate tööd ja ülesehitsust:
Statoili automaatpesulates pakutavate pesuprogrammide hinnad sõltuvad püsi- ja muutuvkuludest, millest peamised on:
investeering pesula hoone ehitusse ja seadmete hankeks;
investeeringud veekäitlus ja –puhastusseadmetesse „kümnes Statoili teenindusjaamas on kasutusel keskkonda säästvad vee taaskasutussüsteemid);
vee- ja kanalisatsiooni kulu – üks automaatpesu tsükkel tarbib u 300L vett. Lisaks kulub vett ka pesula puhastamisele;
elektrikulu – lisaks pesumasinatele tarbivad elektri ka valgustus ja põrandasoojendus (külmadel perioodidel);
pesukemikaalide kulu – sõltuvalt programmist nii leotusvahendi, šampooni kui vaha kulu;
korralised hoolduskulud – kõiki seadmeid tuleb lähtuvalt pesude arvust regulaarselt kontrollida, puhastada ja lisaseadmeid uuendada;
pesula puhastamise / koristamise kulud;
kindlustus;
tööjõukulu.
Artiklis viidatud odavates käsipesulates on ilmselt võimalik mingite kulukomponentide osas kokku hoida – autojuhil endal aga selles osas, mille pealt kokku hoitakse, järelvalve võimalus puudub. Statoili automaatpesulates saab iga klient ja alati täpselt ettenähtud konfiguratsiooniga pesuprogrammi. Pesuprogrammide optimaalsust ja tõhusust testitakse pidevalt, et tagada parim võimalik puhastustulemus.
Automaatpesulate pesukvaliteet sõltub väga paljuski valitud autokeemiast – auto kuivamist mõjutab nii pesuvahendi kui vaha koostis. Paljud kliendid loobuvad kokkuhoiu nimel autopesul vahatamisest, kuid just see mõjutab automaatpesulas kuivatamisprotsessi lõpptulemust oluliselt.
Statoili eesmärgiks on leida keskkonda säästvamaid pesukemikaale, mis aga tagaks samal ajal ka autopesuprogrammide kvaliteetse lõpptulemuse. Paraku on keeruline leida ideaalset kompromissi – keskkonnasõbralikumad kemikaalid on küll paremad loodusele, kuid ei pruugi pakkuda nii säravat lõpptulemust kui klient sooviks. Statoili spetsialistid ja koostööpartnerid on testinud mitmeid erinevaid pesukemikaale, et leida sobiv kompromiss keskkonnasõbralikkuse ja kvaliteedi vahel.
Viimase aastaga oleme renoveerinud suure osa oma autopesulate võrgust ning pesu lõpptulemus peaks vastama kõigile normidele. Automaatpesulad ei saa pakkuda käsipesulatele konkurentsi personaalsuse ja paindlikkuse osas pesu teostamisel, küll aga on automaatpesulatel mitmeid eeliseid, mis ka Statoili klientidele väga olulised:
automaatpesulate külastamiseks ei ole vaja aega eelnevalt kokku leppida;
pesutsükli pikkus on keskmiselt vaid 12 minutit;
juht ei pea autot koos selles olevate asjadega kellegi kolmanda kätte usaldama;
pesulad on lihtsalt ligipääsetavates kohtades ning võrk on lai;
pesulad töötavad ööpäevaringselt;
autopesu programmi töötsükli ajal saab juht viibida oma armsas autos, mitte ei pea otsima endale sobivat kohta, kus pesu lõppu oodata.
Statoil pakub oma automaatpesulates 3 eri tüüpi pesu:
- survepesu (harjadeta)
- harjapesu
- kombipesu (nii harjad kui surve).
Kõigis pesulatüüpides saab valida omakorda 3 pesuprogrammi vahel:
Pronkspesu, mis on nö baaspesu ilma altpesu ja vahata
Hõbepesu, millele võrreldes Pronkspesuga lisandub vahatamine
Kuldpesu korral pestakse auto lisaks ka põhja alt puhtaks.
Just need erinevad pesutüübid ja –programmid annavad kliendile valikuvõimaluse lähtuvalt auto määrdumisastmest. Talviste ja suviste autopesuprogrammide puhul erinevad vaid pesukemikaalid, muus osas on pesutsüklid samasugused, mistõttu ei ole pesuprogrammide hindades ka sesoonseid erinevusi.
Autojuhtide soov maksta autopesu eest võimalikult vähe on igati mõistetav. Samas tuleb siiski aduda, millised kulud auto puhastamisega on seotud. Autoomanikud, kes rahapuudusel pesevad oma autot ise kodus aianurgas või garaaži taga, säästavad raha, kuid saastavad samas keskkonda.
Nii teenusepakkujatel kui klientidel tuleb teha valikuid. Statoil on otsustanud automaatpesulate kasuks ning hetkel on Statoilil ka suurim pesulate võrk Eestis.
Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!
