10 parimat Linuxi distrot 2010. aastaks
Riistvaraühilduvus, kasutuskergus, tarkvarahoidla suurus. Need kolm atribuuti on igas Linuxi versioonis erinevad. Samas on kõigi autoritel õigus teistelt võtta ja muuta, mida iganes tahavad.
See loob unikaalse olukorra, kus head ideed levivad kiiresti ja halvad kukuvad läbi. Mille tulemusel sünnib iga kuu kümneid distrovärskendusi, suures õhinas DistroWatch.com saidi edetabeli tippu purjetada.
Parim algajale: Ubuntu 10.04
Ubuntust on enamik inimesi ilmselt vähemalt kuulnud. See on muutunud lausa Linuxi sünonüümiks, mis toob Linuxi kogukonnalt võrdselt kiitusi ja pragamist. See on igatahes väärt distro, eriti algajale.
Ubuntu on vastuabinõu maailmas valitsevale ebakindlusele. Valdav enamik installatsioone lihtsalt töötavad. Te ei pea muretsema riistvara ühilduvuse, tarkvara paigalduse ja konfigureerimise pärast. Torgake ketas lugejasse, vastake mõnele kergele küsimusele ja võitegi imetleda 10.04 (nn Lucid Lynx) imeilusat uut disaini.
Ubuntu autorid teavad erinevalt enamike distrode valmistajatest, kuidas töölaud ilusaks muuta. Purpur, oranž ja must on ehk saanud eeskuju Cupertinost, kuid ületavad kergusega eelnevate variantide igava pruuni.
Edasijõudnud kasutajale ei pruugi aga meeldida, et aknaid kontrollivaid nupud (sulge, minimeeri, maksimeeri jm) on nüüd üleval vasakul ääres. Uued tutvujad, eriti OS X-iga harjunud, ei tee sellest probleemi, ega ka meie, kui olime võtnud paar päeva kohanemiseks.
Ubuntu on endiselt teistest eespool, ja algajale ületamatu. See pakub parima välimusega vaikimisi töölauda, võrreldamatut tarkvarahoidlat (repository), firmaomase tarkvara nagu Flashi ja nVidia draiverite kerget paigaldamist ning üht suurimat ja ligipääsetavamat kogukonda internetis.
Vaatamisväärne alternatiiv: Mandriva 2010.1
Parim eksperdile: Fedora 13
Fedora tegijate lähenemine vaba tarkvara maailmale on kompromissitu ja innovatiivne.
Paljud selle trumbid kattuvad Ubuntu omadega (suurepärane riistvaratugi, maitsekas töölaud, eeskujulik paketivalik), aga firmaomase ja suletud tarkvara puhul pole tegu ideaalse valikuga. MP3 koodekite, Adobe Flashi ja nVidia draiverite paigaldamine pole kerge ja muutub igas väljalaskes keerukamaks. Selle asemel soovitame Fedora pakutud avatud lähtekoodiga alternatiive.
See pole tingimata halb. Uus versioon sisaldab fantastilist, riistvara kiirendatud ja avatud lähtekoodiga Nouveau nVidia draiverit, ja fotohaldur Shotwell on huvitav alternatiiv F-Spotile.
Sellest on kerge ka midagi isiklikku luua. Arenduskeskkonna loomine on lihtne, jagatud teekide, konfiguratsioonifailide ja kernelipäiste kasutatavad asukohad toetuvad ammuloodud standarditele.
Fedora 13 annab kokkuvõttes kahe maailma parima: hea välimusega, kasutatav töölaud otse paigaldus-CDlt ja täielikult kohandatav, standardne ja stabiilne keskkond, millest oma ideaalse distro loomist alustada.
Vaatamisväärne alternatiiv: Slackware
Parim Windowsist ümberasujale: PCLinuxOS
Esimene vaadeldav distro, mis kasutab vaikimisi KDE töölauakeskkonda. Sobivad ka variandid teistest suurtest töölauakeskkondadest, aga meie peame KDEd Windowsi spetsile parimaks. Selle hall ja sinine pealispind sisaldab konfigureerimisvalikute, keerukuse ja kohandamise allmaailma.
KDE neljandas põlvkonnas on ilmnenud stabiilsusprobleeme, aga praegune 4.4 tsükkel on neist üldiselt vaba.
Sellest on saanud tänu kord-kvartalis ISO-värskendamise tsüklile väga hea valik kasutajale, kes tahab KDE võimaluste ja stabiilsuse mängust eespool püsida. Viimases on näiteks märkimisväärsed värskendused K3b Blu-Rayle, CD- ja DVD-põletajale, Digikami fotohaldustööriistale, Choqoki sotsiaalvõrgutööriistale ja Amaroki meediapleierile.
Kui lisada kaasasolev Flashipleier, firmaomased draiverid ja visuaalselt rabav töölaud, saate suurepärae valiku neile, kes on viimastel aastatel võtnud viimast Windows File Managerist, Registry redaktorist ja Windows 7 Aero efektidest.
Vaatamisväärne alternatiiv: Mepis 8.5
Parim vanemale riistvarale: Puppy Linux 5.0
Linuxi suurim trump on paindlikkus. See jookseb kõigel mobiiltelefonist kosmoselaevani. See on skaleerimiseks seega äärmiselt hea, ja väärt valik vanema riistvara puhul. Te ei pea selleks kasutama ka vanemaid väljalaskeid nagu mõne muu opsüsteemi puhul. Leidub piisavalt distrosid, mis võtavad uusima tarkvara, viimase kerneli ja draiverid, ja ühendavad need vanematele süsteemidele sobivaks paketiks.
Parim, mida leidsime, on Puppy. See on väike, aga täisfunktsionaalne opsüsteem, mis jookseb kiiruse mõttes otse muutmälust. Lihtsalt põletage 128 MB suurune ISO-fail CDle ja buutige üles. See kirjutab samas teie muudatused tagasi buutimise CD või DVD vabale pinnale, mis tähendab mõlemast maailmast viimase võtmist.
Parim 5.0 puhul on, et see kasutab nüüd Ubuntuga sama paketihoidlat. See annab kohese ligipääsu tuhandetele menukaimatele pakettidele ja tähendab, et kuigi installatsioon algab väikselt, kasvab see tõenäoliselt ideaalseks sellele riistvarakombinatsioonile, mida kasutate.
Vaatamisväärne alternatiiv: Slitaz
Parim lauaarvutile: Linux Mint 9
Linuxi Minti ilu, lihtne esteetika ja mine-tee-hoiak saab meie hääle parima Linuxi distro kategoorias igapäevaseks kasutuseks lauaarvutil. See põhineb Ubuntul, aga autorid ei pelga ootustele väljakutset esitada, kui kombineerivad parimad eelloodud tööriistad ja töölauakeskkonnad oma unikaalse nägemusega sellest, mis tunde töölaud peaks tekitama.
Vaikimisi Gnome-variant on ideaalne näide. Selle ülariba on kadunud ja jätab alumise olekuakna ainsaks ekraaniilustuseks. Käivitusmenüü lahendus on sarnane: asendab Gnome'i trio (Rakendused, Kohad, Haldus) üheainsa Mint-menüüga.
Uus väljalase on väärt täiendus, mis lisab parema hiireklõpsu toe ja läbipaistvuse. Kui kasutate paljusid rakendusi, on see Gnome'i vaikimisi variandiga võrreldes suur edasiminek, ja kergem konfigureerida-täiendada. Ubuntu imetlusväärsete pakettide kõrval lisab Mint ka mõnegi enda poolt.
Need saab kätte uue tarkvarahalduri kaudu, mis on paigutiste arvusutste ja ekraanitõmmiste tõttu parem kui Ubuntul. Võite ka kergesti käivitada töölaua-efektid, Compizi ja muud silmakommi, uue töölauasätete näidiku kaudu, mis on integreeritud iga reliisiga kasvavasse kohandatud Control Centeri rakendusse. Tulemus on distro, mis seisab lauaarvuti täitjate heitluses n-ö hiiglaste õlgadel.
Vaatamisväärne alternatiiv: Crunchbang.
Parim netbook-sülearvutile: Ubuntu UNR 10.04
Suurepärane riistvaraühilduvus, maitsekas graafiline kasutajaliides ja uuendatud disainiga käivitusmenüü teevad UNRist meie esimese valiku sülearvutitele, mille kasutus piirdub peamiselt netipõhiste tegevustega.
Apple tõmbab vaikselt netbookide turu alt vaipa ära, aga selliste seadmete järele on endiselt suur nõudlus, ja võimalus superhäid pakkumisi leida.
Hoolimata viletsast algusest Linpusi ja Xandrose distrodega, tabab Canonicali UNR tõesti märki. See on kiire, buudib üles 20 sekundiga, ja kui riistvara on ühilduvate nimekirjas, saate seiska-taasta režiimi kasutades eeskujuliku akukestvuse ja veatu juhtmevaba side valdava enamiku Atomipõhiste netbookide puhul.
Canonical nägi töölaua uusdisainiga palju vaeva. Piirideta akende haldurid võimaldavad hüpelda olemasolevat ekraanilahutust ära kasutavate Ubuntu rakenduste ja Clutteripõhise käivitusmenüü vahel, mis tagab valutu ligipääsu kõigele, mis paigaldatud.
Uus Epiphany kiirsõnumisüsteem on netbookidele samuti väga sobiv, liites ühte nähtamatusse rakendusse e-posti kliendi, kiirsõnumid, olekuvärskendused ja sotsiaalvõrgud.
See on ka platvorm, mis kasutab parimalt ära Ubuntu uut ekraaniteadete süsteemi, mis annab konfigureeritavas hüpikaknas märku tühjenevast akust, uutest Twitteri säutsudest jm. See kõik annab UNRile palju funktsionaalsema ja ühtlase tunde kui lähima konkurendi puhul.
Vaatamisväärne alternatiiv: MeeGo 1.0
Parim süsteemiülemale: Debian 5.0
Debian on kujunenud Linuxi uue laine isapoolseks vanaisaks.
Algupäraselt Debianil põhinev Ubuntu on pärinud paljud selle trumbid nagu paketivorming, pakettide levimus, konfiguratsioonifailid ja asukohad. See laieneb ka Ubuntu enda derivaatidele nagu Mint, gOS ja Crunchbang.
Eelnev annab Debianile suure eelise: juba tuttavlik olek miljonitele inimestele, kes pole seda kasutanudki. Seetõttu ideaalne valik süsteemiülematele, kes on kasutanud Debiani derivaate.
Üks ja tähtsamgi põhjus on veel. Debiani suurimate väljalasete vahele jääb tavaliselt aastaid ja viimaks sisse jäetud tarkvara on testitud praktiliselt surmani. Debian 5 järeltulija 6.0 peaks ilmuma veel 2010. aasta suvel.
See edendab juba praegu täiuslikku platvormi teie oma tööriistade, utiliitide ja lahenduste jaoks ning võimaldab paketihalduri vahendusel paigaldada pea kõike. Fedora sellega päris hakkama ei saa.
Debianil pole Fedorale omast kommertstuge, aga see on kadestusväärselt turvaline, sisaldades SELinuxit, uusimaid Xserverit ja töölaudu ning seninägemata võimalust joosta Live CD kujul, mis on ideaalne vigade kõrvaldamiseks.
Vaatamisväärne alternatiiv: Arch Linux
Parim kontoritööks: OpenSUSE 11.3
Meie nimekirjas alles teine distro, mis kasutab vaikimisi KDE töölauda. Esimene oli PCLinuxOS, mida soovitasime Windowsi migrantidele, ja OpenSUSE valiku taga on sama põhjus. St, töölaud tundub kõige tuttavam kontorikeskkonnas.
PCLinuxOS on suhteliselt väike ja vähese toetusega projekt, aga OpenSUSE on kunagi juhtiva võrgukihi pakkuja Novelli "viimane suur lootus". See on seetõttu hästi toetatud nii lauaarvuti- kui äritasemel, kus Novell konkureerib serveriruumi nimel Red Hat Linuxiga.
See tähendab, et kui kontorisüsteemid on edus kriitilise tähtsusega, on OpenSUSEl nii vajalik taust kui funktsionaalsus. Ka sellest on abi, et Novell täiendab märkimisväärselt OpenOffice.org rakenduste arendamist, mis on tõenäoliselt peamine komplekt kontoritööks. Novellil on ka tasuline Microsoft Exchange'i liides ja lähedased sidemed Microsoftiga.
OpenSUSE 11.3 sisaldab uusimat KDE väljalaset ja Monot. Viimane on hiljuti nii Fedorast kui Ubuntust kadunud Microsoft .Net ühilduvusteek, mille kohalolek võib omada tähtsust platvormidevahelises keskkonnas ja soovi korral Microsofti toodetega paremat ühilduvust leida. Mis on täpselt Novelli eesmärk.
Vaatamisväärne alternatiiv: gOS
Parim serverile: CentOS 5.5
Red Hat Enterprise Linux (RHEL) on äriturul praktiliselt puutumatu. See on Linuxi ökosüsteemi üks tasuvamaid ja parima toega piirkondi ja (nagu arvatagi) ka kulukas. See on kättesaadav ainult siis, kui olete valmis maksma teenuse, toe ja värskenduste eest, ja seda hindadega, mis viivad selle rahavaeste uusfirmade käeulatusest välja.
RHEL kasutab avatud lähtekoodi, kuigi kõik binaarpaketid mitte. Siin astubki mängu CentOS, mille autorid võtsid lähtekoodi ja taasehitavad RHELi iga väljalaske jaoks uuesti, oma näo järgi ja featuuri kaupa.
See on lähedal sajaprotsendilisele ühilduvusele n-ö kolmandate osapoolte loodud RHELi pakettidega, ja parim valik paljudele netiprojektidele, mis ei saa lubada toetatud RHELi lepingut.
5.5 ilmus mais, vähem kui kaks kuud pärast võrreldavat RHELi väljalaset. Siin on samad paketid, parandused, Gnome'i töölaud ja rakendused. Puudub vaid tugi, kuid CentOSi kogukond on väga aktiivne ja alati igati valmis aitama. Nii et CentOS on praktiliselt tasuta reaalse kriitilise jõudluse nõudjale ainus valik.
Vaatamisväärne alternatiiv: PC-BSD (mitte puhtalt Linux, kuid siiski suurepärane BSD distro)
Parim multimeediale: Ubuntu Studio
Linuxile leidub tuhandeid loovrakendusi, kuid keskmine distro pole nende kasutamiseks parim platvorm. See kehtib eriti muusikatarkvara kohta, mis vajab parimaks tulemuseks spetsiifiliselt häälestatud kernelit ja kindlat helidraiverite häälestust. Oma igapäevase distro kohendamine selleks tarbeks on keerukas, mistõttu leidub piisavalt distrosid, mille autorid püüavad seda teie eest teha.
Parim on Ubuntu Studio. See on loodud muusika ja heli tarbeks, kuid te saate paigaldada Ubuntu standardhoidlatest kõike. Heli latentsusaeg on madal ja suurt kujutist laadiva The Gimpi taolised ressursinõudlikud rakendused peaks jooksma probleemideta.
Ka parima tarkvara järele ei pea jahti pidama, sest Ubuntu Studio kõrval paigaldatakse vaikimisi ka loovrakenduste koorekiht, sealhulgas heli-, video- ja graafikaredaktorid ja mugandatud töölaud.
Näiteks uusim väljalase on 1,7 GB suurune DVD-kujutis, mitte CD suurune nagu Ubuntu, ja sellelt installeerimine võib palju aega säästa. Distro parim aspekt on aga töötav Jacki konfiguratsioon, madala latentsusega helikiht, mis suudab Linuxi lauaarvuti virtuaalseks salvestusstuudioks muuta. See pole abita eriti sirgjooneline ülesanne.
Vaatamisväärne alternatiiv: PureDyne
