Saudi-Araabiast leiti senitundmata primaadi pealuukivistis

Saudi-Araabiast leiti 29-28 miljoni aasta vanune poolik pealuukivistis, mis kuulus senitundmata primaatide esindajale — see lubab oletada, et inimese eellased lahknesid ahvidest teadaolevast mõnevõrra hiljem.

Fossiil kaevati välja 2009. aastal Saudi-Araabia ja Michigani ülikooli geoloogide ühisekspeditsioonil, vahendavad

ERR teadusuudised

.

“See pole ei ahv ega inimahv, vaid midagi vahepealset — kõigi inimahvide ja Vana Maailma ahvide eelkäija fossiil,” kirjeldab Michigani ülikooli paleontoloog Iyad Zalmout uurimust, mis avaldati äsja ajakirjas Nature.

Vana Maailma ahvid (näiteks makaagid) elavad praegu Aafrikas ja Euraasias, ja just neist põlvnevad inimlased ehk hominiidid — lisaks inimesele ka orangutangid, gorillad ning Aasia vihmametsades elutsevad väikesed gibonid.

Varasemad ahvide, inimeste ja muude primaatide geneetilised analüüsid on lahkulöömise asetanud oligotseeni ajasutsse — 35-30 miljoni aasta taha, ent senised kesk- kuni hilisest oligotseenist (30 kuni 23 miljoni aasta tagant) pärinevad tõendid selles osas ei ole kuigi arvukad.

Saudi-Araabiast leitud kivistis on märk seni tundmata keskmist kasvu primaadiliigist — säärased võisid elada veidi enne hominiidide ja Vana Maailma ahvide sugupuu hargnemist.

Nimetati see saadanius hijazenseks — “saadan” viitab araabia keeles kõigile ahvilistele, “al Hijaz” aga piirkonnale, kust avastus pärineb.