Kuidas leitsakus auto konditsioneeri ohutult pruukida?
Seda väitis nautivat veerand vastanuist. 60 % üritas aga jahutamisega mitte üle pingutada, et kontrast tegeliku kliimaga liialt suur poleks. Kaheksandik küsitluses osalenuist ei kasutagi konditsioneeri, eelistades avada aknad ning lasta tuuleõhul end veidi jahutada, et organismi kontrastidega mitte koormata. Mõni üksik eelistas ka lihtsalt lahtiste akendega sõita.
Kogunes ka terve hulk nutikaid näpunäiteid, alates lugeja VB juhistest:
„Kuivõrd konditsioneerist tuleva külma õhu tõttu on lihtne külmetuda, teen enne sõidu alustamist kõik 4 akent lahti, et kõige kuumem õhk välja läheks, samuti, et auto ventilatsioonisüsteemist kuum õhk välja puhuks. Kui kuum õhk on väljas (pärast paarisajameetrist sõitu), sulgen aknad. Kliimaseadme sean alguses paar-kolm kraadi alla välistemperatuuri, muidu puhub liiga kõvasti ja liiga külma õhku. Tasapisi langetan kliimaseadme temperatuuri soovituni ca 22-23 kraadi seda teen ma ca 30-30 minuti jooksul (kui on lühema maa sõit siis ei teegi).“
kondikasutaja lisas omapoolt veel soovituse:
„Pange õhk SISERINGLUSE reziimile konditsioneeri kasutamisel. Te säästate kütust mitte lastes kliimaseadmel jahutada järjest uut palavat õhku mis välisringluse reziimil sisse tuleb. Samuti ei pea te sisse hingama heitgaase mis suvel ei kipu kohe kuidagi tee kohalt ära haihtuma! Inimesed koguaeg mõtlevad, et õhk läheb halvaks sellisel puhul - EI LÄHE, õhk väljub auto tagaosast nagunii spetsiaalsete avade kaudu. Ainult ilma konditsioneerita ei ole siseringlus otstarbekas kuna muudab hingeõhu tõttu aknad uduseks. Kont aga kuivatab õhku oma tööeripära tõttu.“
Lisaks märkis kondikasutajale lisaks:
„suuna õhujoad endast eemale: külgedel akendele, keskel alla või üles jne. siis ei ole ohtu end ära külmetada (on juhtumeid kus on pool nägu, käed, kael-kõri ära külmetatud).“
Silver oskas aga asjatundlikult täiendada:
„See palavate ilmadega konditsioneeri kasutamine koos siseringlusega on kahe otsaga asi: ühest küljest tõesti, kui on siseringlus, siis ei võta auto kogu aeg väljast kuuma ja niisket õhku peale, seega ei lähe ka nii palju kütust selle pidevaks jahutamiseks. Samas kaasneb sellega ka üks tõsine risk: sõitsin ükskord Tartus ringi, väljas oli äikeseeelne ilm, väga niiske ja palav, nii 30 kraadi, kont oli u 24C. Siis hakkas järsku sadama, väljas kukkus temp. 18C peale ja kõik aknad läksid hetkega uduseks, keset linnaliiklust, nähtavus null, klaasi taga liikuvatest varjudest oli raske eristada, milline neist on vastutuleva auto oma ja milline klaasipühkija oma. Soojenduse ja ventilaatorite võimsuse põhja keeramine ei muutnud midagi. Alles siis, kui taipasin siseringluse maha võtta, läksid aknad jälle selgeks tagasi. Kui palava ilmaga oli kont kõige külmem koht, kuhu vesi kondenseerus, siis vihmaga koos läksid aknad veelgi külmemaks ja hakkasid ise niiskust korjama. Õnneks pääsesin tookord ilma õnnetusteta, aga iga kord, kui kellelegi siseringlust soovitan, siis räägin selle loo ka juurde, et keegi teine ei peaks nii ohtlikku olukorda sattuma.“
ey kirjeldas esmalt nii:
„1 aknad kõik lahti ja kondikas täisvõimsusel välisõhku tõmbama
2 natu aja pärast aknad kinni
3 veel mõne aja pärast kondikast siseringlus (ei tõmba väljast sooja vaid õhhk käib ringi
4 kui juba piisavalt jahe tundub siis õhusuunajad enda pealt ära keeran aga kondikas jääb täisvõimsusele kui ma üksi autos...“
Hiljem oli aga sunnitud sõnad tagasi võtma:
„ülbasin siin alles, et "mina ei külmeta konditsioneeriga!" aga nüüd just katsun, et kaelal nagu lümfisõlmed veidi valulikud kui vajutada....võtan sõnad tagasi...äkki kondikast olengi külma saanud :|“
Ka mina oli analoogsesse olukorda sattunud:
„sama siin,ülbasin et siiani kõik ok,et 18c aga ka tunnen et kurk valus kuidagi krt,pole eales kõha nohu old,vott sulle.“
Võibolla on õigus minul, kes soovitas:
„on koguaeg 20 kraadi peal ja ventikas madalamail astmel. Seega vaikselt jahutan end“
Jaanus talitab aga nii:
„Kõigepealt auto käima, kont põhja ja siis on paras üks suits puudevilus teha ning vajalikud kõned, mida sõidu ajal teha ei taha. Peale seda istud mõnusasse jahedasse autosse ning korras“
VVkas pani Passati omanikele südamele:
„Volksul (Passatil) on oht, et kondensvesi tuleb salongi, kui pisuke viga ilmneb (vôi siis konditsioneer yle töötab). Hakkab vett sisse ajama torust, mis on ees-kaassôitja pingi all. Vôtab salongi lainetama. Kuivatamiseks- parandamiseks tuleb esiiste välja tôsta pôrandakatted yles vôtta... Olge tähelepanelikud!“
Ja lõpetuseks sõnas ANNAN TEADA suviselt:
„Kasutan oma auto konditsioneeri leivavilja jahvatamiseks!“
Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!
