Suure hadronipõrguti rivaal Tevatron leidis „jumala-osakese"?
Suure hadronipõrguti rivaalkollaideri ümber kerkivad kuulujutud, et Higgsi boson ehk nn “jumala-osake” on leitud.
Padova ülikooli füüsik Tommaso Dorigo teatab oma blogis, et USA-s Illinois’ osariigis Batavias tegutsevast riiklikust Fermi-nimelisest kiirenduslaborist on kostnud kuulduseid, mille kohaselt on avastatud Higgsi osake, vahendab The Daily Telegraph.
Fermi-nimelise labori suur osakestekiirendi Tevatron, kõige võimsam kiirendi suure hadronipõrguti järel, peaks pärast CERNi kiirendi täisvõimsusel töölehakkamist pensionile jääma, ent nüüd paistab, et enne mahakandmist on see lagedale tulnud veel viimase üllatusega.
Kui uskuda kuulujutu üht versiooni — ning Dorigo on selles osas väga ettevaatlik —, on tegu “kolmekordse sigma” signatuuriga, mis tähendab, et statistilise tõenäosusega 99,7 protsenti on tulemus õige — seda aga vaid siis, kui kuulujuttu tõeks pidada.
Blogipostis pealkirjaga “Kuulujutud nõrgast Higgsist” ütleb Dorigo: “Minu kõrvu jõudsid kahest erinevast, tõenäoliselt sõltumatust allikast teated, et Tevatronis läbi viidav katse on andmas tõendeid nõrga signaali kohta Higgsi bosonist. Mõned räägivad juba kolme-sigma-efektist, teised ei väida midagi täpset, ent kõnelevad ootamatust tulemusest.”
Ehkki meedia tähelepanu on keskendunud peamiselt suurele hadronipõrgutile, on Tevatron kogu aeg vaikselt Higgsi otsimise kallal rühmanud.
27 aasta jooksul pärast valmimist (põrgutit on sellest ajast peale korduvalt täiustatud) on see avastanud kvargi ja vaadelnud kolme erilaadset barüoni. Ehkki tabamatut Higgsi bosonit pole Tevatronil seni isoleerida õnnestunud, on kollaider otsingu parameetreid täpsustanud, kitsendades bosoni võimalike massivahemike ulatust.
Mullu teatasid Fermi füüsikud, et loodavad järgmise aasta algupooleks olla kogunud piisavalt andmeid selleks, et Higgsi osakese olemasolu kinnitada või välistada, ning hindasid tõenäosust selle leidmiseks enne 2010. aasta lõppu 50 protsendile.
Higgsi boson on viimane osakestefüüsika standardmudeli ennustatud osakestest, mida seni pole leitud. Oletatavasti peaks see selgitama, kuidas ülejäänud osakestel saab olla mass, ning selle leidmine kinnitaks standardmudelit. Kui selle olemasolu peaks aga õnnestuma täielikult välistada, tuleks hakata uurima teisi, vähem populaarseid teooriaid.
