Siinne info läks tehnikapressis liikvele kirjavahetusest Steve Jobsi ja MacRumorsi lugeja vahel, kelle varjunimeks Siva. Pealkirja panime pihta DVICE'i uudisest, mitte Jobs ise ei kasutanud sellist sõnastust.

Blu-ray lugejad-kirjutajad ei jõua ilmselt kunagi Apple'i seadmetele, aga sellel poleks ka suurt mõtet. (Jah, me teame, kunagi sai Mac Pro puhul vähemalt USAs valida BD-RW lisamise, aga enam mitte).

Apple'il on ju netipood iTunes, mis müüb muusikat, filme, telesarju jpm. App Store vastutab sama asja eest mobiilitarkvara rindel. Firma ei tegele füüsiliste andmekandjatega nii nagu Blu-ray formaat neid esindab.

Jobs usub, et Blu-ray peab varsti nagunii alla vanduma allalaadimisega seotud vormingutele.

Nagu MP3 muutus populaarseks tänu tasuta, kohe pakutavale rahuldusele ja mugavusele (tõenäoliselt selles järjekorras), on sama oodata allalaaditava video vormingutelt. Ala liigub kiiresti tasuta (Hulu) või rentimispõhiste (iTunes) ärimudelite poole, nii et ostetud filmide või sarjade talletamine pole eraldi tähtis - nii võiks Jobsi argumendi kokku võtta.

"Võime veel näha kiiret laialdast liikumist piisava kvaliteediga (vähemalt 720p) striimitud tasuta ja renditud sisule, mis võidab kõik enda poole," kirjutas ta.

Asi pole niivõrd isiklikus maitses kui probleemides, mida Blu-ray litsentseerimine kaasa toob. Jobs on seda varem kirjeldanud valusate sõnadega; täpne väljend oli bag of hurt.

Siit jääb õhku küsimus, miks Apple kuulub Blu-rayd arendava Blu-Ray Disc Associationi juhtkonda, mis maksis pealekauba 50 000 dollarit? Just nii, firma ei naudi tavaliikme staatust, vaid kuulub otsusetegijate hulka.