Kolmesilindriline kahetaktiline 841-kuupsentimeetrine mootor selle kolmeukselise, ent tõepoolest kuni 7-kohalise punase iluduse ninas tegi põrgulärmi. Ent see oli ka tuunitud, arendades 50 hobujõudu. Tähelepanuväärselt olid esimesed rattad saanud sama järeleaitamise käigus ka ketaspidurid. Kuigi auto ise on kahtlemata väike, andsid need lennukad kerejooned sellele tõeliselt väleda ja unikaalse oleku.

Kuidas siia küll 7 isikut ära mahtus? Ning mis tunne võis taolisega talve pakases ringi liikuda olla? Esiistmeil on igal juhul ruumi küllaga ning nuppe ja kange, mille üle pead vaagida, jagub. Kuna rattakoopad tungivad salongi, asuvad pedaalid pigem toa keskel, kui juhi ees. Aga sellest pole midagi. Too peenike vandlikarva rooliratas, mil uhke kunagine Saabi propellerlennuki portreesiluetti kujutav logo keskel, tekitas tunde, et see auto võib isegi sõitmiseks olla.

Mootor käima ja rihm peale? Juba jälle üks üllatus ning taas lennunduse teemaline. Nimelt on ses vanas Saabis turvavööd nagu tänapäevastes lennukites, kuigi ulatuvad õlast istmikuni. Kõhu peal tuleb need ühendada täpselt sellise metallpandlaga, mida näeb tavalistest liinilennukites tänapäeval.

Läheb sõiduks ning tuleb leida esimene käik. Kang asub roolisambal ning on sama peenike kui kõrsik. Käike on üllataval kombel tervelt neli ning mitte koos, vaid ilma tagumise käiguta. Peenikest kangi on kõige mugavam ohjata kahe-kolme sõrmeotsaga, mis tekitab tunde (koos auto väidetava 7-kohalisusega), et pool sajandit tagasi olid rootsimaalased küll päris pisikesed nagu päkapikud või trollid.

Esiveoline masin hakkab liikuma reipalt ja lärmakalt, ent neljas käik on sees juba 40 km/h peal ning mürafooni järgi otsustades võiks arvata, et 50-60 km/h ongi selle auto jaoks normaalne ja talutav liikumiskiirus. Vähemalt selle pisikese agregaadi jaoks küll, kui just kõrvatroppe kaasa ei võta. Samas on väljalaskes kahtlemata kohal ka kergelt sportlikku meeleolu loov noot, ent auto üleüldine lõbus oleks ja stiilsed detailid tekitavad kummalise kõrvusttõstetuse mulje.

„Selliseid autosid enam tõesti ei valmistata,“ ohkavad mõnusalt unistades ka Saabi tänased tippametnikud. Jääb mulje, et see auto ei seisagi kusagil garaažis või muuseumis, vaid käib rändkarikana Saabi töötajate kontoreis meeleolu loomas, otsekui klassikalise auto mudel kapiäärel. Kokku valmistati taolisi 95 mudeleid ning nende modifikatsioone aastatel 1959-1978 tervelt 110 527 eksemplari ning too suurem, 1,5-liitrine neljasilindriline mootor pärines Ford Taunuselt.

On vanaautosid nagu USA raske ja edev raud, ent on ka selliseid vanaautosid, mis macho-momentide asemel hoopis lapselikku ja siirast rõõmu esile kutsuvad. Too 1961. a. Saab 95 polnud masin, millega linna peale tuusama minna, selle võtaks pigem tõesti kaissu. Sellise väikese ja põneva uunikumi omanikuks võiks olla kordki elus iga autoomanik, sest taolised masinad on lihtsad ja lihtsalt toredad.

Tervikgaleriid sellest masinast näed SIIN!

Üle 140 autotesti leiad alati SIIT!

Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!