Milliste autode omanikud on kõige tüütumad?
Üheks on kindlasti Toyota Priuse omanikud, kellele oma kaalutud valikut ja seisukohavõtlikku positsiooni ette heidetakse. Need on üle maailma suurelt jaolt kõikvõimalikud prominendid, staarid jms. seltskond, kes nö. hoolivad, teevad justkui teistele planeedi elanikele mingi teene. Ent isik, kes on soetanud Priuse, tahab nii väga oma kaaskodanikele näidata, et tema valik on keskkonna toetamine, selle säästmine ja päästmine. Prius on ju alati hübriidauto. Kuigi väike diiselmootor liigutaks seda sama reipalt ning võtaks vähem kütust – eriti maanteel.
Teisteks võiksid olla Subaru Impreza seltskond. Nende santehniliste dimensioonidega summutid, moosiriiuli mõõtu tagaspoiler ja väljakutsuvalt musklis kerelaiendid ümber kuldsete velgede meeleldi teistele liiklejatele tänaval ruumi ei jätakski. Juba neist kostuv heli on hingemattev. Impreza omanik arvab justkui, et iga sõit on kiiruskatse.
BMW M3 soetanud isikud arvavad aga, et iga sõit on ringrajavõistlus ning iga valgusfoor on võiduajamise stardijoon. Kui nii hulgaline hobujõumass jala all tukslemas, ei suudeta end mõistagi tagasi hoida. Aga M3 polegi ju mõistlik auto. Ikka äärmus, mis tavaliste hallide autojuhtide pähe lihtsalt halle karvu juurde looma on loodud.
Honda Civicu juhtide all tuleks pidada antud juhul silmas eelkõige tuunitud Honda Civicute sohvreid. Neile kohe meeldib, kui nende autot riisiraketiks ristitakse, kui see neil kohviubade purustamise veski häält teeb ning see külge kruvitud turbo tuliselt vingub. Tavarahvale meenutavad need närvilisi narkareid, kuigi nii hull see asi ka tegelikult pole.
Kõrgele üles tõstetud maasturid, mil küljes kõik off-road-kaupluse sortimendis olevad stiilividinad, tekitavad nõrganärvilistes suisa hirmu. Mis siis nüüd saama hakkab? Kas valmistume maailma lõpuks? Milliseid liiklemistingimusi need autod küll ootavad? Tegelikult on taolised sõidukid puhtad macho-monumendid ning mõeldud mitte maailma lõpu ootamatu saabumise korral olukorra peremeheks jäämiseks, vaid mõnes mudases ja sopases augus autoga ära käimiseks. Selle asemel, et mülkast kummikutega lihtsalt läbi jalutada. Ja siia käivad loomulikult ka Hummeri omanikud.
Vanad Britanniast ja Itaaliast pärit autod nagu MG, Jaguar, Alfa Romeo jms – nende omanikud on pimeduse piirini veendunud, et parem on sõita autoga harva (kui see peaks juhuslikult töötama), kui sõita autoga kümneid tuhandeid kilomeetreid ja iga päev, ent tunda selle auto pärast häbi. Kuna see on nii tavaline. Mannetult hall. Nagu Nissan Sunny vms. Aga õige kah – autolgi peab ju olema hing ning tujukus, head ja paremad päevad, eks?
Keskealised härrad Corvette’ides, Pontiac Firebirdides ja teistes moodsamates, ent vanades muskelautodes. Kas see on seksikas vaatepilt? Või pigem enesepettus, mis kõigile kohe näha? Taolise seltskonna üle irvitatakse palju. Aga tegelikult – miks peaks ameerika V8 vaid 20-aastaste mänguasi olema? Selle pärast, et sellised autod ongi eelkõige mänguasjad?
Mazda Miata jt väikesed kahekohalised kabrioletid on tegelikult väga head ja toredad autod, ent meeleolu, mida need kaasliiklejate küünilistes küürudes (ehk peades) tekitavad, pole sugugi päikeseline. Kas see on kade? Või püütakse saada aru, miks peaks meesterahvad selliste naisteautodega sõitma? Või miks naisterahvad sellise sportliku avaautoga? Et kuhu nad siis lapsed istuma panevad ja nii. Selle asemel, et juuste lehvides ringi kihutada, peaks hoopis rahva säilimisele ja tulevikule mõtlema. Jne jne. Eks see on ikka kadedus, mis muud.
Enesele Saabi soetanud inimene austab selle erilist, teistsugust väljanägemist, ralli ja lennunduse seljatagust, turbomootori pakutavat minekut ja mida kõike veel. Seda, et Saab on Rootsi auto. Kuigi viimased paarkümmend aastat kuulus General Motorsile ja nüüdsest on hoopis hollandlaste peos. Saabi inimesed on teinud teadliku valiku ning loobunud nii Audi, BMW kui Mercedese soetamisest. Saab on ka soodsam, sest eelnimetatud on ülehinnatud. Ja selle kõige pärast peetakse Saabi seltskonda Saksa kolmiku jt vaatevinklist kuidagi reetureiks, äraandjaiks. Sest Saab ei mahu nende maailmakaardile, on viga süsteemis, ajutine haigus, mis ikka peale tuleb. Nagu köha!
Need autod valisid välja Jalopniku lugejad, ent milline masin ja sellega kaasnev elustiil, klišeed ja tüüpilised ettekujutlused Sinule kõige enam närvidele käib või nalja teeb? Räägi sellest kommentaariumis!
Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!