Päikeseelemendid muundaks saadud elektrienergia võimsateks mikrolaineteks ja laserkiirteks, mida Maa poole teele saata. Maised energiajaamad võivad siis need tagasi elektrienergiaks muuta. Luna Rõnga idee võiks katta kogu meie maailma energiatarbe.

Shimizu plaanib Luna Rõnga ehitada peamiselt robotite abil, mida Maalt ööpäevaringselt telejuhitakse. Robotid võiks masinad ja varustuse juba ilmaruumis viibides kokku panna ja hiljem nendega Kuu pinda tasandada. Kohapeal abistaks neid astronautide rühm, vahendab PhysOrg.

Kuna projekti teostamiseks on vaja massiivset kogust päikesepaneele ja muid materjale, pakub Shimizu välja, et meie looduslikul kaaslasel asuvad ressursid peaks täielikult kasutusele võtma.

See tähendab muuhulgas (Maalt kaasa võetud vesinikuga) vee tootmist, Kuul leiduvast tsementeerimisterjali ja betooni tootmist, päikeseenergia abil telliskivide, kiudklaasi ja muude struktuurimaterjalide saamist, jm.

Luna Rõnga laius oleks algselt paar kilomeetrit, aga seda saaks laiendada kuni neljasaja kilomeetrini. Päikeseelementide genereeritud elekter reisiks elektrijuhtmetes edastushoonetesse, ja kui energia on mikrolaine- ja laserkiirteks muundatud, saadaks 20kilomeetriliste diameetritega antennid need maistesse vastuvõtjatesse. Edastustäpsust aitaks hoida raadiomajakas. Energia saab siis edastada lõpuks elektrivõrkudele või näiteks kütuse tootmiseks vesinikuks konvertida.

Shimizu osutab, et Luna Rõnga suurimaid trumpe on praktiliselt puuduv atmosfäär Kuul - see tähendab, et päikeseelementide tõhusust ei vähendaks halb ilm ega pilved. See võimaldaks 24/7 puhast energiatootmist, mis võib teoreetiliselt lõpetada meie sõltuvuse piiratud looduslikest ressurssidest.