See on nVidia jaoks suur samm: mobiiligraafika pole enam ainutähtis, uus suund sihib juba täissüsteeme ja integreeritud lahendusi.

nVidia oli varmas tunnistama, et esimese põlvkonna Tegra ei osutunud edukaks, sest oli liiga energianõudlik ja keegi ei teadnud päriselt, mida sellega pihta hakata. 2008. aastal ilmunud süsteemikiipi kasutas näiteks Microsoft oma Zune HD jaoks, aga seda ei oodanud lai ja soe vastuvõtt.

iPhone'i edu järel on taibutelefonid aga trendikaks tehnikavaldkonnaks kujunenud, nii et süsteemikiipide järele on palju suurem nõudlus tekkinud.

Teise põlvkonna Tegra disain on põhimõtteliselt sama: ARM-protsessor (sellist omab üle 90% maailma mobiiltelefonidest), nVidia graafikaprotsessor, (kiibi, muutmälu ja BIOSi suhtlust vahendav) põhjasild, (põhilisi sisend-väljundliideseid haldav) lõunasild ja mälukontroller. Toodetud aga 65 nm tehnoloogia asemel juba 40 nm baasil. Kui välja arvata andmeruum ja modem, on tegemist arvutiga ühes tükis.

Tegra 2 protsessor on kahetuumaline ARM7 Cortex-A9. Eelmine disain (ARM11) pärines 2003. aastast ja seda süüdistati pikatoimelisuses, nii et vahetamine on arusaadav.

Tegra 2 koosneb üldse kaheksast protsessorist: topelt-A9, kõrglahutusega video dekooder ja kooder, heli, 2D/3D graafika, pildiprotsessor. Viimane sobib kuni 12megapikslise digikaamera jaoks. Üldine arhitektuur on sama, aga mälu suurema ribalaiuse tõttu kiirem.

3D-jõudlus peaks esimese põlvkonna Tegra pakutava kahekordselt ületama. Ekraani töölaadideks sobivad 1080p täiskõrglahutusega video jaoks, 1680 x 1050 LCDdele, 1600 x 1200 CRTdele, NTSC/PAL väljund teleritele. Tegra 2 on ka esimene protsessor, mis jooksutab 100 protsenti kiirendatud Flash 10.1.

Söödud energia eest antud jõudlus on nVidia väitel võimas, vati kohta sada korda lauaarvuti jõudu. 2,000 mAt aku peaks võimaldama 140 tundi heliesitust või üle 16 tunni kõrglahutusega videot.

Esimene Tegra 2 saab olema 1 GHz taktsagedusega Tegra 250. nVidia lubab iga kaheteistkümne kuu tagant seeriasse suurt värskendust.