Wikipedia on usaldusväärne infoallikas?
Wikipedia andmetesse õpetatakse tavaliselt suhtuma skepsisega, sest selle avatud formaat võimaldab tavaentsüklopeediatega võrreldes ilmselt kergemini vigu teha. Mitte, et tavaentsüklopeediad tänapäeval tingimata kaitstumad oleks, kui meenutada näiteks hiljuti tekkinud problemaatikat eestikeelse sporditeatmiku ümber.
Thomas Jeffersoni ülikooli vähiuurijad võrdlesid hiljuti vähkkasvajaid puudutavaid andmeid Wikipedias ja erialaandmebaasis PDQ (Physician Data Query). Mõlemad saidid olid käsiraamatutega võrreldes sama faktitäpsed, eksides umbes 2 protsendi ulatuses. Võrdlejad valisid kümme vähitüüpi ja otsisid nende kohta põhiandmeid.
Nad tõi suurima erinevusena esile, et Wikipediat on raskem mõista, sest tekst on tihedam ja keerukam. Uuringut juhtinud abiprofessor Yacov Lawrence kommenteeris: "PDQ on loetavam kahtlemata saidi professionaalsete toimetajate tõttu, aga Wikipedia lugemiskeerukus võib peegeldada selle erinevaid allikaid ja juhuslikumat toimetamist."
Ameerika Kliinilise Onkoloogia Ühingu igaaastasel kohtumisel esitletud uuring oli muidugi pisikese mahuga ja arvestada tuleb samuti, et mida objektiivsem teema, seda vähem hakkavad andmeid sisestavad kasutajad seda isikliku hoiaku põhjal muutma. Poliitikute või muude kuulsuste puhul on kasutajate loodud materjali ja biograafiliste faktide erinevus ilmselt märgatavam.
Aga tore teada, et millegi vastu ravi otsides võib ka netiandmeid lugeda, selle asemel, et esimese hooga ainult tuttavaid usaldada.
Lawrence: "Järgmine samm on korrata uuringut vähipatsientidega, et tõesti kindlaks teha, kuidas erinevused loetavuses mõjutavad andmete mõistmist ja meeldejätmist patsientide seas."
