Teismeliste keskendumist raskendab alaarenenud aju

Teismelistel ja noortel on raske keskenduda, kuna nende ajud, milles on rohkem hallainet, kuid mille tõhusus on väiksem, sarnanevad pigem palju nooremate laste kui küpsete täiskasvanute omadega, väidab värske uurimus.

Taoline avastus annab mõista, et inimese aju ei arene täielikult välja enne 20. eluaastate lõppu või isegi 30. eluaastate algust — palju hiljem kui seni arvatud, vahendab PhysOrg.

Sarah-Jayne Blakemore ja kolleegid University College Londoni kognitiivse neuroloogia instituudist seirasid enam kui kahesaja 7-27-aastase katsealuse ajusid tomograafiga samal ajal, kui nood üritasid lugeda tähestiku tähti mõttes või arvutiekraanil, püüdes samal ajal panna tähele, kas tähemärgid sisaldavad kaarjooni, ning eirates ilma kaarteta tärke.

Selgus, et aju areneb teismelise- ja varajases täiskasvanueas edasi kauem kui varem arvatud, kuna  katsealuste tulemused paranesid vanusega. Teismeliste prefrontaalses ajukoores, kus teadaolevalt toimub multitegumtöö ja otsuste langetamine, täheldati ootamatult suurt aktiivsust. See annab mõista, et nende ajud pidid teabe töötlemiseks rohkem vaeva nägema. Oli teada, et samasugune aktiivsus ilmneb väikelaste ajude prefrontaalses koores, küll aga ei eeldanud keegi, et see jätkub teismeliseeas ja hiljemgi.

Uurijad, kelle töö ilmus ajakirjas Journal of Neuroscience, osutavad, et nende tulemuste kohaselt töötavad teismeliste ajud ebatõhusamalt täiskasvanute omadest. Blakemore ütleb, et see aju osa, mida on vaja probleemide lahendamiseks, on teismelistel ja noortel alles arenemisjärgus, ning et prefrontaalse ajukoore aktiivsus näitab, et nad teevad “kaootiliste mõttemustrite” kallal palju kasutut tööd.

Blakemore’i sõnul näitab uurimus, et noorte ajus toimub lihtsalt korraga liiga palju, et nad saaksid ainult antud ülesandele keskenduda. See tähendab, et aju ressursse ja energiat raisatakse, mis omakorda mõjub halvasti otsuste vastuvõtmise protsessile.

Aju hallaine koosneb rakukehadest ja ühendustest, mida mööda sõnumid ajus liiguvad. Vananedes hallaine hulk kahaneb, mis Blakemore’i kinnitusel tähendab, et närviside toimib täiskasvanuil tõhusamalt, ning seetõttu on ka aju töö hilisemas eas tõhusam.