Mida toob Firefox 4?

Mozilla loodab oktoobris või novembris välja tuua oma netilehitseja Firefox uue suure väljalaske 4, mille beetatestimine peaks algama juunis. Selle põhieesmärgid on kiiruse tõstmine, rohkem kontrolli kasutajale ja uute avatud veebistandardite toetus, alates HTML5 osalisest toest.

Mike Beltzneri esitluse nurgas paistis silma suur märge, et nende plaanid võivad muutuda, aga viimastel andmetel pakub Firefox 4: CSS3 tuge, 64-bitiste operatsioonisüsteemide tuge, Windows 7 kasutajaliidese tuge, osalist HTML5 tuge, multipuutetuge, geoloogilisi asukohti, Firefox Synci, taustal lisanduvaid täiendusi ja tõhusamaks muudetud kasutajaliidest, Direct2D läbi kiire graafika ja teksti toetus (Windowsil).

Senised internetis kommenteerijad on kasutajaliidese pihta juba üsna palju kriitikanooli saatnud. Seda on nimetatud laenamiseks igalt suurelt Mozilla konkurendilt (Opera, Internet Explorer, Chrome) ja samuti selle paigutuse iga detail on sarjata saanud.

Jõudlus võib tähendada brauseri puhul erinevaid asju, näiteks brauseri käivitamiseks või veebilehe laadimiseks kuluv aeg, kasutajaliidese tundlikkus käskudele nagu uue paani avamine, JavaScripti programmide käivitumine veebis. Beltzneri sõnul töötavad programmeerijad ka tajutava kiiruse arendamise kallal, näiteks muudavad veebilehe elementide ilmumise järjekorda ja veebilehe laadimise progressiriba välimust.

Mozilla on varem lubanud väljastada Firefox 3.6 järel 3.7 ja siis 4.0, aga 3.7 on vahepeal kaduma läinud. Tegijad kolisid sealse põhiuuenduse nimelt 3.6.4 ja see viibib hetkel beetatestimisel. See on idee liigutada pluginad nagu Flash Player stabiilsuse tõstmiseks eraldi mälualale.

Firefox 4 juba oktoobris-novembris välja tuua tähendab kiirustamist, sest juba 3.6 hilines (pidi ilmuma 2009. aastal, aga ilmus käesoleva aasta alguses). Beltzner usub siiski, et tiim ei vea alt.

Tavakasutajale on paanid (tabs) suurim muutus. Need liiguvad Chrome'i kombel aadressiriba peale ja kodupaan vahetab välja kodunupu (Home). Lisaks saab kitsamaid rakendusepaane eraldada eri veebirakendustele. Kadunud on ka rippmenüüd, mille asemel tekib üksainus Firefoxi nupp. Esitlus jättis aga mulje, et aadressi- ja otsinguriba jäävad eraldiseisvateks, kuigi varem on räägitud nende ühendamisest.

Mozilla plaanib muuta ka dialoogikaste, et neid tõhustada, nt kast, mis küsib, kas jätta veebisaidi sisselogimisparool meelde. See on osa kasutajapoolse kontrolli suurendamise plaanist. Andmete säilitamise sektsioon on muutunud, et inimene saaks vaadelda, millised load on veebisaitidele eri kategooriates antud, ja mis load on kindlatel saitidel.

Jõudlusekasv tuleb muidugi alloleva tehnoloogia (tarkvara) täienduste kaudu. Suur täiendus on JaegerMonkey, mis ühendab Firefoxi praeguse JavaScripti mootori ja mõned Chrome'i ja Safari brauserites kasutatud elemendid.