TEST: Uus Opel Meriva teeb konkurendid lolliks
Auto on ilmselgelt kena välimusega, kandes edasi Insignia ja Astra detaile nagu esituled, bumerangikujulised elemendid, külgedesse vajutatud lohud, keskkonsooli tohutu kirev nupustik jne. Edasi on kandunud ka väga hea juhitavus, ülimalt mugavad esiistmed ja Volkswageni tasemel koostekvaliteet ning materjalid. Lisandunud on ka hulk panipaigaliitreid.
Ilmseim eelis, mis Merival konkurentide ees peale väga hea juhitavuse silma paistab, on selle kentsakas küljejoon. Esiteks on sel see imelik aste, teiseks näib, et tagumised küljeuksed avanevad hoopis tahapoole – tunasuunas! Nii ongi. Astmega langev vööjoon muudab tagumiste küljeuste aknad avaramaks, tagumise küljeuksed ise aga avanevadki tunasuunas.
Nii peaksidki avanema kõikide mahtuniversaalide ja limusiinide tagumised küljeuksed, kuna nii on tõepoolest hoopis mugavam istmele pääseda, kinnitada sinna lapsetooli ja last sellesse, heita käest poekotti jne. Kitsas kohas on tunasuunas avanevatest ustest hoopis hõlpsam sisse lipsata, kuna inimene ei pea oma keha üle istmepadja painutama.
Autoajaloo alguses oli taolised ukse normiks, alates tõldadest välja. Kiiruste kasvades kippusid nende lukustusmehhanismid ning painduv autokere uksi alt vedama ning need paiskusid sõites ohtlikult lahti. Inimese instinktiivne reaktsioon oli neile kohe järgi hüpata ja need uksed keelatigi ära. Tagasi tõi tunasuunas avanemise kultuuri Rolls-Royce Phantom, mis patenteeris nende turvalisuse poole 2006. a. Meriva on esimene rahvaauto, kus taoline luksus ja mugavus kättesaadav.
Merival on kõvasti vidinaid ja vilesid, millega kliente ära võluda. Esiteks on selle kujundus soliidne ja uhke ning äärmiselt eriline. Nendest küljeustest võib lõputult rääkida. Mainitagu veel seda, et need avanevad tõeliste katedraaliustena tervelt 84 kraadi ulatuses, muutes auto läbipaistvaks. Lisaks pakutakse ökonoomseid mootoreid, järgmisel aastal ka stopp-start süsteemi.
Tagumised istmed on kolmele täiskasvanule kitsad ja veidi kõvad, ent neljakesi reisides annab äärmiste toolide diagonaalis keskele ja tahapoole liigutamine väga laheda jalaruumi. Esimeste istmete vahel paikneb aga kummaline konstruktor nimega FlexRail, mis võimaldab metallist relssidele kinnitada käetuge, topsihoidjakelku jms ning surada nende vahele terve suure käekoti. Paraku jääb domineerima süsteemi tööstuslik ilme ning kui pool tundi neid asju seal ümber seatud, ei hakata tulevikus enam keskkonsooli tõenäoliselt ümber seadma.
Eestis sobib kasutamiseks 120 hj mootori ja viie käiguga Meriva. Saksmaa kiirteedel jäi see lahjaks ning 140 hj ja kuus käiku kulusid seal ära marjaks. Lisaks on hulk diiselmootoreid, mil kütusehimu tugevasti taltsutatud.
Jalgrattahuvilistele pakub Opel ka Meriva ahtrist välja sõitvat FlexFix sahtlit, mis on sisuliselt sisse ehitatud rattakandja. Kui kaks kaherattalist sellele kinnitatud, ei pääse enam aga pakiruumi avama, nii et see on kahe otsaga asi.
Ei tea, kas Merivast saab nii suurt müügihitti nagu esimesest põlvkonnast. Oleks kahju, kui ei saaks. Mõnelgi konkurendil nagu näiteks Citroën C3 Picasso on pakiruumis rohkem ruumi, ent sõidumõnu ei paku ükski konkurent samal määral. Kui, siis ehk vaid Volkswagen Golf Plus ja Fordi analoog. Aga need uksed – need võetagu kasutusele kõikjal!
Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!
