FOTOD: Eesti vingeim driftiauto – mida see endast kujutab?
Driftipillideks sobivad kõik autod. Ainukeseks tingimuseks on tagavedu. Driftikultuuri on end enim sisse söönud Jaapani autod, kuna just selles riigis too tegevus vaatemängulise ajaviitevormina alguse sai. Teine valik näib olevat mõni BMW, sest ka need on väga levinud, võimsad ning inimesed oskavad neid remontida. Lisaks töökindluse moment.
Klemetsi oranž Driftmeister - peasponsori Jägermeistri ainetel võetud värvigamma ning nimi – on Nissan. Selle eeliseks on võimas mootor, lai rööbe, madal kliirens ning äärmiselt levinud jupid. Just performance-jupid. Kindlasti saab neid kõikidele autodele, ent Nissanile spetsiaalse madala ning äärmiselt jäiga reguleeritava vedrustuse ehitamine ei lähe nii kalliks kui näiteks mõne Mercedes-Benziga sama teha üritamine. Sama kehtib mootori modifitseerimisel.
Driftiauto peab olema esiteks tagaveoline, teiseks võimas, pidevaks külg ees liikumiseks ja mootoripöörete piirikus hoidmiseks, tagarehvide suitsetamiseks ja libistamiseks on tarvilikud ikka mitmed sajad hobujõud. Klemetsi masinal on need võetud välja suuremate turbodega, auto aju ümberseadistamisega, väljalaske muutmisega jpm tehniliste ümberkorraldustega.
Ning lõpuks peab üks driftiauto olema ka võimalikult kerge, et võimsust kaalulangetuse abil suhtelises mõttes juurde tuleks. Klemetsi Nissanist ongi seetõttu järel vaid kere, mootorikate on koguni plastist, rääkimata spoileritest auto ees, mis masina maadligi hoiavad. Kuna põhiline liikumine toimub siiski külg sõidusuunas, ei saa mootor jt kapoti all elutsevad ning endast võistluse ajal maksimumi välja panevad agregaadid nii palju jahutusõhku kui näiteks ikka nina ees liikuvad ringrajaautod. Driftikatel on selleks mitmeid väiksemaid radiaatoreid, et midagi üle ei kuumeneks.
Lisaks on reguleeritud rooli ülekannet, et rattad võimalikult risti pöörduksid. Sest mida suurema nurga all külg ees rehve suitsetada saab, seda kindlam on, et žürii annab parimad punktid ning efektsuse mõõdikud on põhjas. Lõpuks vajab driftiauto ka tavalisest erinevat diferentsiaali, Klemetsi Nissanil on see lihtsalt kokku keevitatud. See uhke tagatiib pakiruumi luugil omab meie maa ringradadel võimalikel kiirustel vaid kujunduselemendi funktsiooni.
Salongis on kaks istet, sest teinekord on tore ka keegi kaasa võtta ning talle sõna otseses mõttes tilk püksi sõita. Driftmeister on Eestis tehniliselt kõige täiuslikum ja puhtam masin ning selle tulemusedki on esimese nelja seas kindlalt tabelis. Lisaks on salongis rool, pedaalid ja käigukang ning eraldi aukohal käsipiduri kang – see ehmatabki kaugelt üle 100 km/h liikuva auto külglibisemisse, misjärel tuleb poogna pikkust ja auto nurka juba gaasipedaaliga reguleerima hakata.
Eesti meistrivõistlused driftimises algavad juba peagi. 7.-8. mail toimub Rapla kardirajal Firststop Drift Cup 2010 I etapp, kus kohal vanad tegijad uute või ümber ehitatud autodega, uued eestlased ning välismaalaseidki. Vaata videotest, kuidas mullused driftietapid välja nägid!
Tervet fotogaleriid Kristjan Klemetsi Driftmeister-driftiauto kohta vaata SIIN!
Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!
