Kuidas vulkaaniline tuhk ikkagi lennukeid mõjutab?
See polegi niivõrd tolm kui vulkaaniline tuhk, mis vähendab pilootide nähtavust, kahjustab lennuki juhtimisseadmeid ning mis kõige hullem – suudab reaktiivmootorid täiesti kasutamiskõlbmatuks muuta. Viimase 30 aasta jooksul on Boeingu andmeil vulkaanilise tuhapilve tõttu kõvasti kannatada saanud oma 90 tsiviilreaktiivlennukit. Nii et paanikaks on vist siiski põhjust.
Kõige selle mõistmiseks tasub meenutada KLM’i lendu nr. 867:
1989. a. 15. detsembril sattus Boeing 747, 231 inimesega pardal, Alaskas asuvast Redoubt’i mäe vulkaanist paiskunud tuhapilve, kõik selle neli mootorit seiskusid ning lennuk pidi sooritama hädamaandumise. Kokpit täitus suitsu ja väävlihajuga. Reisijad olid paanikas. Vulkaan, kust tolm pärines, asus lennukist 250 km kaugusel.
Seiskunud mootoritega 747 planeeris tervelt viis minutit õhus, kuni pilootidel õnnestus 9 km kõrguselt 4 km tasemele langenult lõpuks reaktiivid taas tööle saada ning hädamaandumine ikkagi lennuväljal sooritada, vahendab Jalopnik. Kõik neli mootorit tuli välja vahetada ning remondiarve ulatus 80 miljoni dollarini.
Miks siis nii läks?
Vulkaaniline tuhk sisaldab klaasile sarnaseid materjale nagu silikaadid, mis sulavad 600-800 kraadil Celsiuse järgi. Reaktiivmootoris tõuseb temperatuur aga 1000 kraadini, nii et need silikaadid sulavad hetkega. Mootorist väljudes jahutatakse need aga ülikiiresti maha, mistõttu aine koguneb turbiini tiivikuile lisamassiks ja võib mootori täiesti välja lülitada.
Miks siis ikka neisse tuhakeradesse sisse lennatakse? Vulkaanilise tolmu pilvi on nimelt tavalistest pilvedest äärmiselt keeruline eristada nii silma kui radari jm nutiriistadega. Lisaks kipuvad vulkaanilise tuha pilved olema vägagi püsivad ning hõljuvad end väljutanud mäestikust isegi tuhandete kilomeetrite kaugusele.
Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!
