Planeedilaadne taevakeha hämmastab teadlasi

Sadade valgusaastate kaugusel Päikesest tiirleb midagi, mis heidab kinda tänapäeval levinuimatele planeetide moodustumise teooriatele. Teadlastel ei ole isegi aimu, kuidas müstilist objekti kutsuda.

Magistrikraadi omandaval Kamen Todorovil ning abiprofessor Kevin Luhmanil ei tulnud ilmselt alguses mõttessegi, et nende uurimus võib kahtluse alla seada planeedi definitsiooni enda. Uurides Sõnni tähtkuju regioonis pruuni kääbuseid, tähtede evolutsiooni hädavareseid, mille mass ei ole kunagi nii suur, et korralikuks täheks saada, leidsid nad taevakeha, mis võiks idee poolest olla planeet. Nii on objekt umbes kümme korda raskem kui Jupiter ja tiirleb kääbusest ligi 3,6 miljardi kilomeetri kaugusel, veidi lähemal kui Saturn Päikesest. Siiski midagi ei klapi, vahendab

Fyysika.ee

.

Astronoomide hinnanguil on “planeedi” vanuseks pelgalt miljon aastat, tänapäevaste planeedi moodustumis teooriate alusel on aga selline arv võimatu. Traditsiooniliselt oleks seda tüüpi planeedi moodustumiseks kaks erinevat võimalust. Kettakujulisest tolmupilvest moodustub pika aja jooksul Maast kümme korda suurem kivine planeet, mille ümber koguneb aeglaselt gaasiümbris. Samas võib tolmupilvest ka kohe gaasihiiglane moodustuda, kui tolmuketas selleks piisavalt ebastabiilne on.

On ka kolmas variant, aga see tähendaks planeedi definitsioonist loobumist. Tähekaaslane võib tekkida täpselt samamoodi nagu täht isegi — tohutu gaasi- ja tolmupilv kukub lihtsalt kokku. Kuid planeetideks nimetatakse vaid taevakehi, mis moodustuvad aeglaselt tolmukettas, kui osakesed gravitatsiooni tõttu lumepallina üksteise külge kleepuvad·

Kui müstiline keha tõepoolest niimoodi tekkis, demonstreerib see, et planeetide massiga kehad saavad tekkida täpselt samamoodi nagu tähed. Astrobioloogidele nagu Luhman, kes uurivad potentsiaalselt asustatavaid planeete kaugete tähtede juures, on tegu tõelise šokiga. Väljapakutud teooria võib tunduda hetkeks seisvat savijalgadel, pruuni kääbuse ümber olemas tolmukettas ei olnud lihtsalt piisavalt materjali, et oleks saanud moodustuda 5-10 Jupiteri massiga keha.

Ent võib leiduda päästetee. Binaarsüsteem, eeldusel, et salapärane keha on tähelike omadustega, võib-olla hoopis neliksüsteem. Nimelt on avastatud, et binaarsüsteemiga on gravitatsiooniliselt seotud veel üks pruun kääbus ja väike punane täht, mis kõik võisid moodustuda sama hiiglasliku gaasipilve kokku varisemisel. Nii või teisiti võib paari aasta pärast oodata teadlaste konklaavi, mis otsustab lõplikult, mis siis ikkagi on planeet ja mis on täht. Pluuto ei ole enam planeet — varsti võib mõni täht osutada hoopiski aga planeediks.

Pruuni kääbuseid võiks kutsuda ka läbikukkunud tähtedeks. Tähtede kujunemise käigus ei jõua mõned prototähed kunagi termotuumasünteesi alustamiseks vajaliku massini. Kui prototähe mass on vaid kümnendik Päikese massist, siis hõõgub ta ainult lühikesest aega, enne kui tema energia otsa saab. Alles jääb tohutu gaasikera, mis on liiga massiivne, et olla planeet, ent liiga väike, et olla täht. Nad on alati väiksemad kui Päike, ent Jupiterist siiski mitmeid kordi suuremad. Pruunid kääbused eritavad soojust ning valgust minimaalsetes kogustes.

Todorovi ja Luhmani uurimus avaldatakse ajakirjas  Astrophysics Journal.