Töö aluseks on basaldis säilinud looma- ja taimefossiilid ning iidsest puidust ja lehtedest leitud süsinikusignatuurid, mille analüüsi põhjal valmis triiase- ja juura-ajastu piiri kliimaaruanne.

See lisas tugevat tõestusmaterjali väitele, et ulatuslik vulkaaniline tegevus aitas tekkida kliimat mõjutanud tugeval kasvuhooneefektil, mis hävitas pooled taimeliigid ja tõi lõpu triiaseajastule. See on üks viiest suurimast ajaloolisest hävitustööst planeedi asukate kallal, vahendab ScienceDaily.

Maa oli kahesaja miljoni aasta eest praegusest väga erinev. Enamik maismaast koondus Pangea kontinenti, Atlandi ookeani ei eksisteerinud ja loomariiki valitsesid hiidsisalikud crurotarsanid, kes meenutasid tänaseid krokodille. Kliimakatastroof aitas dinosaurustel aga need roomajad n-ö troonilt kukutada. See on teadlaste meelest isegi põnevam teema kui uurida dinosauruste huku põhjuseid.

Pangea murdus kahesaja miljoni aasta eest tükkideks, kui Põhja-Ameerika ja Aafrika moodustanud osad eemale triivisid. Tekkis Atlandi ookean ja allesjäänud maismaa kattus isegi üheksa miljoni ruutkilomeetri ulatuses laavaga (võrreldav mandri-USAga). Vulkaaniline tegevus jätkus 600 000 aasta jooksul.

USAs ja Inglismaal iidseid ladestusalasid külastanud teadlased suutsid vanimate laavavoogude eaks hinnata 201,4 miljonit aastat.

Miks varased hiidsisalikud vulkaanilise tegevuse mõjud üle elasid, aga nende peamised konkurendid crurotarsanid hävisid? Whiteside leiab, et neil oli pimedat õnne kliimakatastroofiga kohaneda, mida on täpsemalt aga väga raske selgitada.

See on esimene kord, kui vulkanismi ja triiaseaja lõpulejõudmist on suudetud teadustööl seostada.