TEST: Kuidas uuendada tulevikuautot?
Honda Civicu viimase põlvkonna turule tulek vormistati justkui otse ideeautost seeriasõidukiks saamisena. Ja see Civic, mis tänu facelift’i traditsioonidele lihtsalt pidi nüüd mingil moel uuenema, paistab tänaval endiselt kosmilise kontseptina välja. Või uuenes see kogemata igavamaks?
Niivõrd jõulise, julge ja tervikliku futudisainiga auto välisdisaini muudatused on tehtud seetõttu, et midagi lihtsalt pidi tegema, mitte, et midagi jäi algsest mudelist välja, mingi idee lõpetamata või suisa puudu. Aga mida sa muudad, kui midagi muuta ei ole? Civicu esitulede vahel oli seni võre asemel poolläbipaistev plastist element, otsekui klaas. Nüüd on sellesse miskipärast kaks sisselõiget tehtud. Oli neid lisaõhuvõtuavasid siis tõesti tarvis? Karta on, et mitte. Ahtris on muutused veelgi tagasihoidlikumad – tagurdamise tulede valged horisontaalid on nüüd veidi pikemad. Jee!
Salongi on lisandunud mõni üksik nupp nagu näiteks võimalus esitulesid manuaalselt puhastusvedelikuga pritsida. See näib ehk kummaline tagasiminek, miks loobuda automaatikast jne. Ent igal korral, mil pritsitakse esiklaasi, pole tegelikult laternaid tarvis pesta – see raiskab vaid vedelikku, mille reservuaar saab poriste ilmadega tänu sellele klahvikesele nüüd aga palju harvem tühjaks. Automaatselt pestakse esitulesid alles igal 40. tuuleklaasi küürimise korral.
1,4-liitrine bensiinimootor arendab nüüdsest oma kümme hobujõudu rohkem, sõiduomadused on aga endiselt sportlikud. Esiteks on selle käigukang üks mugavamaid, mida olen pihku pigistanud. Selle ümara pea taga on mõnus jõnks, mille taha neljas sõrm mugava ja kindla haarde tagamiseks haakida. Auto käivitamine NII võtit keerates KUI start-nuppu vajutades on küll pisut tüütu, aga sellise tegelikult argiautoklassi esindaja kohta päris uhke. Ning Civicu armatuurlaud ja näidikupaneel, mis pole küll nii heast materjalist kui näiteks VW Golfi oma, on see-eest endiselt äärmiselt ulmelise välimusega. Mõnele võib see näida ka tõelise segadusena, ent tolle kosmoselaeva kaptenisilla jälgimisega harjub peagi.
Sõites on müra ja jäigemast vedrustusest tulenevat kolinat kuulda konkurentidest, eriti muidugi Golfist, hoopis enam. Ning efektne futunäidikute tort rooli taga kipub pimedas esiklaasi ülaservale peegelduma. Sõidumõnu on aga peaaegu volkswagenlikult pretsiisne. Isegi hea, et see päris VW-värk pole – jääb midagi ka tunnetuse küsimuses alles, auto ei tee absoluutselt kõike ära. Neljakesi sõites oli konarlikel tänavatel samas kohati ebamugavalt palju tegu, et Civicu vedrustus iga pisemagi kõrgenduse või lohu põsel ei pauguks.
Uudisena leiab nüüdsest kindalaekast USB-pistiku, mis on lahendatud küll üpris robustse juhtmejurakaga ja ... Ongi vist kõik! Või siiski? Nüüdsest soovitab auto sõita ökonoomselt, premeerides säästlikult käituvat juhti roheliste punktikeste särava reaga elektroonilise spidomeetri paremas servas. Vasakus on aga samasugune skaala punaste mummudega – see joonistab ülearu mootorit peenestavale juhile tahhomeetri seieri punasesse piirkonda jõudmise iseäranis täpselt lahti, et käiguvahetus oleks võimalik ajastada sellesse kõige-kõige tõhusamasse hetke!
Vana 5-ukseline Civic on pisut-pisut uuenenud, ent kuna tegemist on ikkagi autoga tulevikust, nö. tänavasõidukontseptiga, siis on selle tegu ja nägu endiselt segmendi konkurentidest kõvasti ees. Mis aga ehk veelgi olulisem ja isegi üllatavam – niisugune disainimajakas, edevuse ja efektsuse peale mängiv luukpära on niivõrd praktiline sõiduk. Panipaigad, kiviaegse koopa sügavune kindalaegas, jalgaratast mahutav tagaistmete rida, pea 90 kraadi avanevad tagauksed ning ülisügav pakiruum.
Taolised tagaistmed, mille padjad käivad üles ning mille all on vaba ruum jalanõude ning portfellide tarvis, peaks olema kõikidel autodel kohustuslikud. Selle võimaldamiseks viidi bensiinipaak esiistmete alla. Miks ei võiks seda siis kõik teisedki teha? Tagaklaasi poolitav piilar varjab kenasti tagasõitjate esituled ning mööda jalutavate jalakäijate niudevööndid. Tõmba või tavalise auto tagaklaasi keskele samuti lai isoleerpael! Teinekord võib alul tobe näiv disainikompromiss saada alles aastate pärast kasuliku sisu, nagu näib.
Civic mõjub endiselt oma klassi kõige julgemana ning igavate konkurentide kõrval ikka veel ideeautona. Ning selle teine pluss on endiselt otsatult praktilised lahendused. Kõik on seega täpselt sama, mis enne.
Üle saja autotesti leiad alati SIIT!
Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!
