Kurikuulsaimad autode tagasikutsumise juhtumid
Ainuüksi Euroopas kutsuti autosid eelmisel aastal tagasi 87 korral. Mis siis veel tervest maailmast rääkida. Kuna auto on sageli suurt hulka inimesi suurtel kiirustel liigutav objekt, siis on selle defektid tihti eluohtlikud. Vähemalt selline pilt maalitakse meedias alatasa juba aastakümneid, kui taas mõni tagasikutsumise kampaania ülespuhumist vajab.
Autotööstuses on konkurents karm ja nagu suurtööstuses ikka on ka siin tegelikult kõik vahendid lubatud. Hakkas ju näiteks General Motors Toyotalt pedaalipaanikasse sattunud kliente spetsiaalselt neile suunatud allahindlustega üle meelitama ja küllap on see vaid jäämäe veepealne osa. Ei tea, kas Toyotat peab kaitsma või mitte, ent selle materdamine näib küll juba samasuguse kampaaniana, millel reaalsete ohtude ja vigadega enam napilt pistmist.
USA riigimehed on soovitanud Toyotadega sõitmise absoluutse kvaliteedikindluse garantiide saabumiseni Jaapanist sootuks lõpetada, üks kongresmen arvas, et tuleks lõpetada kõikide Jaapani automarkide import. Absurd! Hiina valitsus on riikliku ajalehe China Daily vahendusel seisukohal, et maailma suurima autotootja vigadest tuleks hoopis õppida. Sest Hiina plaanib ju ise juba 15 aasta pärast maailma suurima autotootja tiitli endale napsata.
Millised on aga kõige kurikuulsamad autode tagasikutsumised?
Kuna Toyota ängi õhutab peamiselt USA, siis keskendugem ajakirja Popular Mechanics abil just sellele riigile, millelt võitis planeedi suurima autoturu positsiooni Hiina alles mullu.
Kõige hullem tagasikutsumislugu puudutas 1991-2001. a. Ford Explorereid, tolle kümnendi Fordi bestsellereid ning USA müüdumaid linnamaastureid. Alles 2001. a. algatatud tagasikutsumine puudutas õigemini auto Firestone’i rehve, mis kippusid lagunema, mispeale muutus kõrge raskuskeskmega Explorer juhtimatuks, paiskus pehmele katusele ja deformeerus hirmuäratavalt.
2001. a. Wall Street Journali andmeil tõestati Exploreri ja Firestone’i kombinatsioonist sündinud avariides hukkunute arvuks 200. Mulluse Raha Romu Vastu kampaania TOP 10 romuks toodud auto seas oli Ford Exploreri erinevaid mudeleid suisa kuus. 2002. a. Explorer vabastati olnud probleemidest, ent mingit endisaegset müügiedu see enam ei saavutanud.
1960ndail ründasid Ühendriike Jaapani väikeautod ning USA pidi midagi neile vastu panema. Fordi vastuseks oli Pinto, mille kohal hõljub tänini traagiline tagasikutsumise vari. 1970. a. sügisel müüki antud auto hinnaks pidi jääma üksnes 2000 dollarit, nii et kokkuhoiusurve oli inseneridele mäekõrgune. Koonerdamise tõttu paigutati auto kütusepaak tagatelje taha, kus see võis tagant otsasõidu korral puruneda ja plahvatada!
1978. a. tagasikutsumisele määratud 1,4 miljoni Ford Pinto ja selle sõsarmudeli Mercury Bobcat kütusepaakide turvaprobleemi lahendamine oleks läinud maksma 11 dollarit auto kohta. Ent nagu toona päevavalgele ilmunud Fordi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumendist selgus, pidasid firma juhid seda liiga kalliks – odavam oli maksta avariides hukkunute omastele ja kannatanutele valuraha...
1980. a. esitles General Motors oma esiveoliste nn. X-autode perekonda, kuhu kuulusid Buick Skylark, Chevrolet Citation, Oldsmobile Omega ning Pontiac Phoenix ja mis kõik peagi tagasikutsumisele määrati. Citationi kutsuti tagasi koguni 9 korral. Probleeme oli palju, alates katkevatest kütusevoolikutest kuni oma kinnitustest lahkuvate esivedrustuste ja lahti monteeruvate roolisammasteni välja. Sellest ajast sai ka alguse General Motorsi USA toodangu ja ebakvaliteetsuse aura abielu.
1982. – 1987. a. kutsuti tagasi 1978. – 1983. a. toodetud Audi sedaanid 5000. Tagasikutsumisele määrati vaid 92 000 autot, ent Audi maine Põhja-Ameerikas oli peale seda kaasust hävitatud. Esimene kampaania 1982. a. puudutas tänasele Toyotale sarnaselt põrandamatte, mis kippusid liikuma ja gaasipedaali vajutama.
Sellest kuulis populaarne telesaade 60 Minutes, lasi eetrisse loo ajuvabalt ja kontrollimatult ringi kihutavatest Audidest ning kabelimats oligi antud. Mis siis, et saatelõigus etelnud autod olid selleks spetsiaalselt modifitseeritud ja neil põrandamattidega midagi pistmist polnud. 1985. a. 74 061 auto asemel läks 1991. a. Ühendriikides kaubaks juba vaid 12 283 Audit. Meedia oli rahva edukalt ära hirmutada suutnud.
1976. -77. a. kutsuti remonti mudelid Dodge Aspen ja Plymouth Volare, mis on ühed tagasikutsutumad autod ajaloos. Ainuüksi 1976. a. kutsuti neid tagasi 8 korral. Probleeme oli pisiasjadest eluohtlikeni. Lisaks maadlesid nende autode omanikud meeletu roosteprobleemiga. Kõik see oleks Chryslerile 1979. a. ääre pealt elu maksnud. Kompanii jäi pinnale ainult tänu USA valitsuse erakorralisele laenuabile.
Nii et kui taas mõni sadadesse tuhandetesse või isegi miljonitesse ulatuv tagasikutsumise kampaania uudis vaatevälja ilmub, tasub meenutada, et autode pisivigade parandamiseks erakorralisse hooldusesse palumine pole sugugi ebatavaline. Miski pole siin maailmas täiuslik. Loodetavasti pole arendusapsakad seotud tänapäeval enam Ford Pinto juhtumile sarnaste kalkide korporatiivsete otsustega. Küll aga võib rahaline kokkuhoid olla alati tulevase tagasikutsumiskampaania sütitajaks.
Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!
