Kui müüri vanus on õigesti määratud, võib avastus osutada tugeva keskvalitsuse olemasolule Jeruusalemmas, millel jagus 10. sajandil e.m.a. massiivsete kaitsekonstruktsioonide rajamiseks vajalikke ressursse ja inimtööjõudu, vahendab AP.

Tegemist on võtmetähtsa argumendiga õpetlaste dispuudis, sest see sobib kokku piibli aruandega Heebrea kuningate Taaveti ja Saalomoni umbkaudu tolleaegsest valitsusperioodist.

Ehkki mõned Püha Maa arheoloogid — nende hulgas ka väljakaevamisi teostanud arheoloog Eilat Mazar — toetavad ajaloo seesugust versiooni, arvavad teised, et Taaveti valitsusaeg oli suuresti müütiline ning et toona polnud mingisugust märkimisväärselt tugevast valitsusest juttugi.

Esmaspäeval reporterite küsimustele vastates nimetas Jeruusalemma Heebrea ülikooli teadlane Mazar oma avastust “kõige tähelepanuväärsemaks rajatiseks, mis Iisraeli Esimese Templi aegadest meieni jõudnud on”.

“See tähendab, et tol ajal, 10 sajandil enne meie ajaarvamist, valitses Jeruusalemmas režiim, millele selle ehitamine üle jõu ei käinud,” ütleb ta.

Kaitserajatiste oletatava vanuse ja asukoha alusel pakkus Mazar välja, et müürid ehitas Taaveti poeg Saalomon, keda on mainitud Kuningate raamatus.

Rajatised, mille hulka kuulub ka suurejooneline väravahoone ning 70 meetri pikkune lõik muistset müüri, paiknevad Jeruusalemma vanalinna tänapäevastest müüridest veidi väljaspool, pühaks peetava ehitistekompleksi lähistel, mida juudid tunnevad Templimäena ja moslemid Ülla Varjupaigana (ingl Noble Sanctuary, arab الحرم القدسي الشريف‎). Vana testamendi andmetel rajas sinna kohta juutide esimese templi just Saalomon.

Toonase templi tegid maatasa babüloonlased, misjärel see ehitati uuesti üles. 2000 aasta eest restaureeris selle kuninga Herodes, pärast mida, aastal 70 m.a.j., hävitasid selle Rooma leegionid. Tänapäeval paiknevad kompleksis kaks islamiusklike jaoks tähtsat hoonet — kuldse kupliga Kaljumošee (ingl Dome of the Rock; arab مسجد قبة الصخرة‎) ja Al-Aqsa mošee.

Arheoloogid on kaitserajatisi varemgi välja kaevata püüdnud, esmakordselt juba 1860. aastatel, ja viimati 1980. aastatel. Mazar väitis aga, et tema väljakaevamised olid esimesed täieulatuslikud kaevetööd ning esimesed, mis paljastasid veenvaid tõendeid müüri vanuse kohta: suure hulga potikilde, mille alusel arheoloogid tihti leidude vanust välja selgitavad.

Tel Avivi lähistel tegutseva Bar Ilani ülikooli arheoloogiaprofessor Aren Maeir ütleb, et tema pole seni veendunud, et müürid just nii vanad on, kui Mazar väidab. Jeruusalemmas leidub palju jäänuseid 10. sajandist e.m.a., ütleb ta, kuid tõendid toonase tugeva keskvalitsuse olemasolu kohta on senini ülinapid.

Ehkki mõned peavad piibli kirjeldusi Taaveti ja Saalomoni kuningriikidest täpseks ja teised välistavad need täies ulatuses, ütleb Maeir, et tõenäoliselt on tõde kusagil vahepeal. Pajatuses Taaveti kuningriigist leidub kübeke tõtt.”