Miks väikesed asteroidid koost ei lagune?

Taevakehad püsivad koos peamiselt tänu gravitatsioonijõududele. Gravitatsioon ei oma aga kuigi suurt rolli väikese massiga kehade korral, mistõttu ei ole gravitatsiooni kasutades võimalik seletada, miks väikesed pöörlevad asteroidid koost ei lagune. Astronoomid Colorado ülikoolist usuvad, et on nüüd sellele küsimusele vastuse leidnud.

2005. aastal maandus Jaapani kosmoseaparaat Hayabusa väikesel kartulikujulisel asteroidil nimega Itokawa. Asteroidi mõõtmed ulatuvad vaid mõnesaja meetrini. Hayabusa peaks koos Itokawa pinnase näidistega peagi Maale tagasi jõudma, vahendab Novaator Technology Review uudist.

Fotodelt on näha, et Itokawa pole muud kui hunnik kivikamakaid ja tolmu. Ainult gravitatsiooniga on mõnesajameetrise pöörleva kivihunniku koospüsimist üsna keeruline seletada. Lisaks ei ole Itokawa sugugi kõige väiksem koospüsiv kosmiline kivihunnik

Teadlased teavad, et jõud, mis asteroide koos hoiavad, ei pea olema suured. Kaalutud on näiteks võimalust, et ioniseeritud tolmuosakeste vahelised elektrilised tõmbejõud aitavad asteroididel stabiilsena püsida.

Scheeresi töörühm jõudis erinevaid hüpoteese katseliselt uurides järeldusele, et tõenäoliselt hoiavad asteroide koos Van der Waalsi jõud (üks keemilise sideme liik). Sellel oletusel on mitmeid huvitavaid edasiarendusi. Scheeres usub, et pöörlevatest asteroididest eralduvad eelkõige suuremad kivilahmakad, mida nii kõvasti kinni hoida ei suudeta. Van der Waalsi jõud aitavad aga asteroidi küljes hoida väiksemaid kivitükke ja tolmu, mis võiks seletada asteroide moodustavate osakeste suuruse jaotust.

Lisaks usub Scheeres, et nii on võimalik seletada ka mitmeid planeete ümbritsevate rõngaste teket. Kui Scheeresi hüpotees peab vett, võib olla tegu olulise edasiminekuga planetaarsete kehade ja neid ümbritseda võivate rõngaste arengu ja tekkeloo lahtimõtestamisel.