Teadlased: trenn ei pruugi teie kaalu alandada
Üks viiest inimesest on pärinud “halva vormi geenid”, mis tähendab, et pole vahet, kui tihti selline inimene pedaali väntab või lindil lippab, võhma võtab see tal samamoodi välja ikka, vahendab The Daily Mail.
Uurijad keskendusid aeroobsele vormile, kuid usuvad, et meie DNA võib mõjutada ka meie võimet trenni abil rasva põletada.
Avastus sillutab teed lihtsalt vereproovile, mis võiks meile öelda, kas peame hea vormi saavutamiseks ronima rattasadulasse — või leidma tee tervisele vähem kurnavat rada pidi.
Teadlased 14 uurimisasutusest üle maailma palusid enam kui 600 inimesel hakata tegelema rattasõiduga ning seirasid järgnenud muutuseid nende aeroobses vormis. Muu hulgas mõõdeti omastatud hapniku määra, mis näitab südame verepumpamis-võimekust ning on üks usaldusväärsemaid parameetreid pikaealisuse ja hea tervise ennustamisel.
Nii jooks, rattasõit kui ka kebjas kõnd suurendavad organismi võimet hapnikku omandada ja kasutada, mis omakorda tugevdab immuunsust kõikvõimalike haiguste suhtes.
Katsealuste DNA uurimine tõi välja 30 geeni, mis mõjutavad hapniku omandamist, ja näitas, et erinevused 11s neist geenidest olid tihedas seoses muutustega aeroobses vormis pärast rattasõitu.
Umbes ühel viiest katsealusest esines geenikombinatsioon, mis tingis selle, et hoolimata mitu nädalat väldanud kiirest väntamisest nende suutlikkus hapnikku omandada praktiliselt ei muutunud.
“Aeroobse vormi muutus oli nii väike, et võinuks jääda märkamatuks,” nendib uurija James Timmons. “Kindlasti öeldakse nüüd, et me pöörasime tähelepanu vaid ühele hea vormi komponendile, ning et aeroobne treening pakub muid hüvesid. See on absoluutselt tõsi, kuid samas on tegu väga kindla näitajaga, mis ennustab tõepoolest hästi ette surma aega.”
Kümnel märksa õnnelikumal protsendil osalenuist paranes aeroobne vorm aga märkimisväärselt, selgub ajakirjas Journal of Applied Physiology avaldatud uurimuse aruandest.
Uurijad on esitanud patenditaotluse vereproovile, mille abil saab määrata “halva vormi geenide” olemasolu, ning loodavad uue tootega turule tulla aasta jooksul.
Nende ettekujutuses peaksid testi kasutama eelkõige perearstid ja jõusaali-instruktorid, et koostada selle tulemuste alusel personaalseid treeningprogramme.
Neil, kes on pärinud “halva vormi geenid”, soovitatakse tervise parandamiseks keskenduda menüü tervislikumaks muutmisele või võtta kolesterooli lagundavaid statiine.
Samuti võiks neil kasu olla muud tüüpi treeningust, näiteks raskuste tõstmisest.
