Viimane aastakümme püstitas soojarekordi

NASA uurimus leiab, et viimane aastakümme oli kõige soojem alates usaldusväärsete ilmavaatluste algusest 1880. aastal. Lisaks platseerub 2009. aasta keskmise pinnatemperatuuri järgi soojemate aastate edetabelis teisele kohale. Lõuna poolkeral oli aga möödunud aasta soojeim, mis eales mõõdetud.

Kuigi 2008. aasta oli aastakümne jahedaim aasta tugeva troopilist Vaikset ookeani jahutava La Nina nähtuse tõttu, oli 2009. aasta juba taas rekordilise globaalse temperatuuriga, väidab NASA Goddard’i kosmose uuringute instituudi (GISS) poolt tehtud analüüs. Viimane aasta oli rekordaastast 2005 ainult murdosa võrra külmem paigutades selle samasse ritta aastatega 1998, 2002, 2003, 2006 ja 2007, vahendab Fyysika.ee.

„Aasta keskmiste temperatuuride ning nende platseerumise kohta aasta lõikes on alati suur huvi, ent selline paigutus läheb tihti mööda probleemi põhiolemusest mööda,” ütleb James Hansen, GISS-i direktor. „El Nino-La Nina tsükkel põhjustab aastate lõikes alati temperatuuris väikseid variatsioone. Kuid kui võtame nende kõikumiste kõrvaldamiseks viimase viie -või kümne aasta keskmise, on selge, et kliimasoojenemine jätkub pidurdamatult.”

Aastakümme alates 2000. aasta jaanuarist kuni 2009. aasta detsembrini oli kõige soojem, mis kunagi mõõdetud. Alates 1880. aastast, mil täpsed ilmavaatlused võimalikuks said, on kliimasoojenemise tendents selgelt vaadeldav, hoolimata kliimajahenemisest aastatel 1940-1970. Viimasel kolmel aastakümnel on GISS-i andmed näidanud temperatuuri tõusu 0,2 C aastakümne kohta. Üldiselt on aasta keskmine temperatuur tõusnud alates 1880.aastast 0,8 C.

„See on tähtis number, mida meelespidada,” ütleb GISS-i klimatoloog Gavin Schmidt. „Vahe keskmiselt temperatuurilt teisel kohal oleva aasta ning kuuendal kohal oleva vahel on triviaalne. Teatav temperatuuri mõõtmisel lubatav viga on tihti suurem kui vahe mõnede soojemate aastate keskmises temperatuuris.”

GISS kasutab oma temperatuuri analüüsi koostamiseks avalikult kättesaadavaid andmeid kolmest allikast. Esiteks ilmavaatluste andmeid rohkem kui tuhandest metereoloogiajaamast üle kogu maailma, satelliidi vaatlusi merepinna temperatuuride kohta ning Antarktika uurimisjaama vaatlusandmeid.

Teised kliimamuutumist uurivad rühmad kasutavad oma analüüsis teistsuguseid tehnikaid. Nii toetub Met Office Hadley Centre Suurbritannias näiteks GISS-i algandmete kogumiseks sarnastele meetoditele, ent välistab andmed Arktikast ning Antarktikast, kus vaatlusjaamade hulk on tühine. Kuigi mõlemad meetodite põhjal koostatud analüüsid erinevad teineteises aastate lõikes kergelt, on aastakümnete suunduvus siiski kattuv.

„Siin toodud tulemused ning populaarne rahva arvamus kliimamuutuse kohta on selgelt vastuoluline. Viimasel aastakümnel ei ole globaalne soojenemine peatunud,” lõpetab Hansen mustades toonides.