Kas mehed on naistest arenenumad?
Inimese ja šimpansi, meie lähima elava sugulasliigi Y-kromosoome võrdlev uus teadusuuring näitab, et need erinevad umbes 30 protsendi osas. See on palju suurem kaheprotsendilisest erinevusest inimese ülejäänud geneetilise koodi ja šimpansi oma vahel, vahendab agentuur AP.
Need muutused on ilmnenud viimase kuue miljoni aasta vältel, evolutsioonilises plaanis suisa lähiminevikus.
“Y-kromosoom paistab inimese kromosoomidest kõige kiiremini arenevat,” nendib uurimuse kaasautor, Cambridge’i maineka Whiteheadi instituudi juhataja ning Michigani tehnoloogiainstituudi bioloogiaprofessor David Page. “Seal toimub peaaegu lakkamatu geeni-rekonstruktsioonimöll. See on nagu maja, mida pidevalt ümber ehitatakse.”
Enne, kui mehed rinna uhkusest kummi ajavad, võiksid nad aga kõrva taha panna ka juhtiva autori Jennifer Hughesi hoiatuse: tühipaljas asjaolu, et sugu määrav Y-kromosoom kiirendatult areneb, ei tähenda tingimata, et mehed ise oleks arenenumad.
Uurijad kõrvutasid nii inimese kui ka šimpanside emasisenditel puuduva Y-kromosoomi kõige põhjalikumad kaardistused ning leidsid terveid lõike, mis erinesid väga suurel määral. Inimese Y-kromosoomis leidus lausa täielikke geene, mis šimpansidel üldse puudusid, osutab samuti Whiteheadi instituudi juures töötav Hughes.
Avastatud evolutsioonilised muudatused tingisid selle, et kaks aastat väldanud uurimus ületas algset ajagraafikut kahekordselt.
Võrdlusel muude kromosoomidega on siiski üks klausel juures. Ehkki nii inimese kui šimpansi kõik kromosoomid on kaardistatud, on põhjalikult uuritud ainult kaht šimpansi kromosoomi: Y-kromosoomi ja 21. kromosoomi. Siiski on teadmisi juba piisavalt palju väitmaks, et Y on kõige kiirem areneja, rõhutavad Hughes ja Page.
Veel viimase ajani peeti Y-kromosoomi geneetika vaeslapseks, eriti sellepärast, et selles oli vähem geene kui teistes kromosoomides. Paari aasta eest püstitasid mõned uurijad koguni hüpoteesi, et Y-kromosoom kahaneb ja kaob juba 50 000 aasta pärast — koos meessoo esindajatega.
“See asi ei ole niisama lihtne, nagu paljudele meeldiks ennustada,” ütleb Hughes. “Tore on ju väita, et meessugu sureb välja, kuid teadus tõestab — nüüd, kus meil on vajalikud andmed olemas -, et see pole üldse tõsi.”
Sellel, miks Page ja Hughes Y-kromosoomi taoliseks evolutsiooniliste imede sepikojaks peavad, on mitu põhjust. Üks on, et kromosoom eristub teistest ega ole paaris, nagu 44 ülejäänud kromosoomi. Seepärast, kui ilmnevad mutatsioonid, pole varnast võtta sarnast kromosoomi, mille alusel muudatus rekombineerida ja sisuliselt kinni mätsida, ütleb Hughes. Kuna naistel on kaks X-kromosoomi, pole neil sellist probleemi.
Teine põhjus on seotud paarumispoliitikaga. Indlevad emased šimpansid paarituvad sagedasti ja paljude partneritega, seega eksisteerib evolutsiooniline surve, mis sunnib isasloomi enda geenide edukaks edasiandmiseks tootma võimalikult kvaliteetset seemet, selgitab Page.
Hüpoteesi kontrollimiseks loodab Hughes lähiajal uurida võrdlemisi laia profiiliga suguelu elava reesusmakaagi ning varajastest inimestest tõenäoliselt märksa monogaamsema marmoseti Y-kromosoome.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
