Täpsemalt, Digital Rights Bill (meie keeli Digitaalõiguste eelnõu?) sunnib internetipakkujaid saatma hoiatuskirjad igale püsiühenduse kasutajale, kes paistab ebaseaduslikult faile vahetavat. Kui hoiatus ei too tulemusi, järgneb teenuse aeglustamine ja hiljem peatamine.

Kuni 40 000 majapidamist loobub või kaotab ennustuse kohaselt lõpuks oma püsiühenduse, sest ei nõustu pealesurutud meetmetega või jääb korduva paharetina karistuseks 2011. aasta suvel päris ilma teenuseta.

Taoline kiusamine toob filmi- ja muusikatööstusele valitsuse tellitud arvutuste põhjal kümne aasta vältel 1,7 miljardit naelsterlingit lisatulu, sellest riigile 350 miljonit käibemaksu.

Internetipakkujad on kutsunud meelelahutustootjaid osa kirjade saatmise ja püsiühenduste aeglustamise-peatamisega seotud kuludest kinni maksma, sest tegevus on mõeldud nende hüvanguks. Siiski tundub, et 500 miljoni suurune lisakulu aastas hakkab väljuma püsiühenduseomanike kollektiivsest kukrust, mis muudab praeguse kasutajate arvu puhul teenuse aastas 25 naelsterlingit kallimaks.

DRB tõi kohe tulise protesti mitmetelt tarbijakaitseühendustelt, mis näevad seda pikemas perspektiivis mõjuvat innovatsiooni ja tehnoloogia arengule riigis. Teoreetiliselt võib ju ühe piraadi nurjatud teod jätta tühjade kätega teised sama püsiühenduse kasutajad.