Maapinnalise eluviisiga emase ahvi 4,4 miljoni aasta vanusel luustikul ilmnevad inimevolutsiooni tundemärgid paremini kui ühelgi seni avastatud säilmel, väidab oktoobris avalikustatud uuring.

Esmakordselt 1992. aastal Etioopia Afari piirkonnast avastatud ja 1994. aastal uue liigi staatuse pälvinud väikest kasvu olendi haprad luud on kõige varajasem teadaolev skelett esikloomaliste ehk primaatide sugupuu inimeste haru esindajalt.

Ladinakeelse nime Ardipithecus ramidus alusel hüüdnimega “Ardi” ristitud liigi uurimine täiendab meie arusaamist sellest, kuidas inimahvlastel - “suurte ahvide” sugukonnal, kuhu kuuluvad inimesed, šimpansid, gorillad ja orangutanid - võib olla üks ühine esivanem.

Forte artiklit "Ardi" leidmisest saad lugeda SIIT!