Microsoft vandus lõpuks alla ja hoidus sellega ka trahvide kaelasaamisest, mida Euroopa Komisjon neile kümne aastaga juba tohutus summas määranud (1,68 miljardi euro väärtuses).

Häda mõistagi selles, et firma rikkus konkurentsiseadusi, kui sundis oma kõikjaloleva opsüsteemi Windowsi kasutajaid ka Internet Exploreri vastu võtma. Seda eelistab ka hetkel üle poole arvutikasutajatest, 32% turgu kuulub Mozilla Firefoxile, teised brauserid on nende kõrval marginaalsed.

Windowsi kasutajaid tervitab alates 2010. aasta märtsist hüpikaken, mis küsib, millist brauserit nad tahaks kasutada, valikus on kaksteist eri sirvijat (IE, Firefox, Google'i Chrome, Apple'i Safari jt).

Microsoft peab nüüd end kenasti üleval pidama ja oma sõna juurde jääma. ELi reguleerijad võivad õigust kohtus tõestamata neile veel viie aasta jooksul trahve edasi määrata, kui firma lubadust ei täida.

Uurimisel on ka kaebus, et Microsoft ei jaga tarkvaraloojatega piisavalt informatsiooni, et need saaks paremini ühilduvaid rakendusi luua.

EL on olnud Microsoftiga jagelemisel palju aktiivsem kui USA, mille Justiitsministeerium leppis 2002. aastal lihtsalt lepinguga, et MS peab konkurentidega rohkem infot vahetama.