Teadlased: mustad augud toodavad galaktikaid
Mõistatust võib nüüd aidata lahendada Maast viie miljardi valgusaasta kaugusel asuv objekt, vahendab The Daily Telegraph.
Kvasari näol on tegemist võimsa energiaallikaga, mis usutavasti tähistab aktiivse hiiglasliku musta augu asukohta.
Ükski mustale augule piisavalt lähedale sattunud asi ei pääse selle võimsa külgetõmbe eest pakku. Musta augu serva ümber tiirlev aines võib aga kiirata tohutuid energiahulkasid.
Kiirgus antud kvasarilt startis ajal, mil universumi vanus küündis vaevu kolmandikuni praegusest.
Enda üllatuseks avastasid astronoomid, et erinevalt enamikust kvasaritest oli seekordne leid “alasti” ega paiknenud ühegi galaktika keskmes. Küll aga asus selle lähistel teine galaktika, mis tootis uusi tähti meeletus tempos: umbes 350 päikest aastas.
Põhimõtteliselt leidsid teadlased, et galaktika oli kvasarist purskuvate ülienergiliste osakeste ja kiiresti liikuva gaasi pideva turmtule all.
Tõenäoliselt toitis ainevoog tähtede teket galaktikas, usuvad teadlased. Võib öelda, et too kvasar konstrueeris endale ise peremeesgalaktikat.
Eeldatavasti satub kvasar täheparve moodustumise hilisemas etapis selle keskmesse.
“Tulevikus on need kaks objekti määratud ühinema: kvasar liigub galaktilise kaaslasega võrreldes kiirusega vaid mõnikümmend tuhat kilomeetrit tunnis, ning neid lahutab vaid 22 000 valgusaastat,” ütleb Saclays tegutseva Prantsuse aatomienergia komissariaadi CEA uurimisinstituudi doktor David Elbaz.
“Ehkki kvasar on endiselt “alasti”, saab see pärast tähtedeküllase kaaslasega ühinemist endale viimaks “jope selga”. Seejärel jääb see ankrusse peremeesgalaktika sisemusse nagu kõik muud kvasarid.”
Teadlased usuvad, et muude suurte galaktikate, mille keskmes asuvad mustad augud, moodustumise taga võis olla samasugune protsess.
Uuring ilmus ajakirjades Astronomy&Astrophysics ja Astrophysical Journal.
