Aegade jooksul on transpordivallas välja tuldud hoopis äkilisemate ideedega kui SARTRE raames välja pakutud. Räägitud on päris ise sõitvatest autodest, mõni neist on usinate fantaasiameistrite vaimusilmas ka lennata või vee peal sõita osanud jne, kirjutab ajakiri Tarkade Klubi.

Briti insenerifirma Ricardo veetav projekt on fantastikasse pürgivate konkurentidega võrreldes küll ehtbritilikult konservatiivne, kuid see-eest konkreetne. Peale brittide osalevad ka Hispaania, Saksamaa ja Rootsi insenerid ning Rootsi autotootja Volvo.

Kuna maanteedel liiguvad autod enamasti rivis ja paljud neist samas suunas, saab autod kaasaegset tehnoloogiat kasutades ühtses kolonnis liikuma panna, seejuures ei pea tagumiste autode roolikeerajad lillegi liigutama.

Tarkade Klubi detsembrinumbris:
• Nanomaailma lubadused ja ohud

• Kes on süüdi epideemiates?

• Ilupildid mikroskoobist

• Taani ökotoopia

• Auto-eri Kuidas-rubriigis

• Armee eemaletõrjumine Antarktikast
Ühte maanteerongi kuulub kuni kaheksa sõidukit, rongidega võivad liituda nii veokid, sõiduautod kui bussid - iga sõiduk, mis vastavate seadmetega varustatud. Seejuures peab tööd tegema ainult kolonni vedava auto juht, ülejäänud võivad rahulikult rooli taga raamatut lugeda või telerit vaadata. Kolonne veavad eranditult professionaalsed autojuhid, see muudab teedel liikumise ka turvalisemaks.

Kolonniga võib liituda või sellest eralduda igal hetkel. Kolonniga liitumise või sellest eraldumise soovist antakse juhtauto juhile teada, vajutades autos vastavat nuppu. Juhtauto rooli taga olija lubab omapoolse nupuvajutusega liitumise või eraldumise. Kuna kolonnis sõidavad autod lähestikku, säästetakse maanteerongiga liitudes ka kütusekuludelt - projekti eestvedajate hinnangul koguni viiendiku võrra. Liikumine maanteerongides on korrastatud ja see suurendab teede läbilaskevõimet.

Esimesed maanteerongid peaksid Hispaania testiradadel liikuma hakkama juba ülejärgmisel aastal. «Ma mõistan seda, et paljudele inimestele paistab idee utoopiana,» ütleb Volvo aktiivsete turvasüsteemide osakonna tehnikadirektor Erik Coelingh. «Ometi ei vaja sellised autonoomsed autod ei tehnoloogilist hookuspookust ega investeeringuid infrastruktuuri.»