Praeguseks on nad suutnud hiire embrüonaalsetest tüvirakkudest luua kolmemõõtmelise südamelihase rakkudest plaastri, millel on kaks südamelihase rakkude kõige olulisemat omadust — võime kokku tõmbuda ja elektrilisi impulsse juhtida, vahendab ajakiri HEI.

Kuigi teadlaste sõnul kinnitab nende eksperiment nende lähenemisviisi põhimõttelist teostatavust, tuleb teha ära veel palju tööd enne, kui võimalikuks saab inimeste südame sel moel lappimine.

„Üks suuri väljakutseid on verevarustuse loomine, et lappi elus hoida,” ütleb katseid juhtinud dotsent Nenad Bursac.

Teadlased kavatsevad oma mudelit testida ka mitteembrüonaalseid tüvirakke kasutades. Hiljutised uuringud on näidanud, et täiskasvanute rakke saab ümber programmeerida käituma embrüonaalsete tüvirakkude kombel.

Bursaci sõnul on see Duke’i teadlaste lahenduse inimestel kasutamise puhul oluline nii teaduslikus kui ka eetilises plaanis.

„Kuna inimsüdame väljaarenemiseks kulub üheksa kuud, peame leidma mooduse, kuidas kasvatada rakke kiiremini, säilitades samal ajal nende olulised omadused,” märgib ta ja lisab, et patsiendi enda rakkude kasutamisel saaks vältida ka immuunsüsteemi reaktsiooni.