Rootslased piraadikütte enam ei karda?

Läinud aprillis jõustus Rootsis autoriõigusi reguleeriv seadus (IPRED), mille tulemusena kukkus Rootsi internetiliikluse maht 30 protsenti. Kaheksa kuud hiljem on internetiliikluse maht jõudnud endisele tasemele ja trend näitab, et ületab peatselt IPRED-i eelset taset.

Vastuoluline intellektuaalse omandi õiguste jõustamise direktiivi kehtestamine andis autoriõiguste omanikele õiguse nõuda kohtumenetluste eesmärgil internetiteenuse pakkujatelt välja väidetavate autoriõiguste rikkujate isiklikud andmed, vahendab TorrentFreak.

Seadus jõustus 1. aprillil ja järgmisel päeval andis Rootsi internetiliiklust monitooriv ettevõtte Netnod Internet Exchange teada, et internetiliikluse maht on langenud 30%. Kukkumine oli nii järsk eeldatavalt seetõttu, et failijagajad jätsid oma tegevuse piraadiküttide hirmus sinnapaika.

IPREDi jõustumise ja selle tagajärgede peale teatas Rootsi Piraadipartei esimees Rick Falkvinge, et esialgne hirm haihtub ajapikku — nii on ka läinud.

Tänased Netnod’i andmed näitavad, et internetiliikluse maht ei ole ainuüksi judnud samale tasemele, vaid liigub tõusvas joones. Osalt annab viimaste kuude tõusule oma osa internetiliikluse mahu üldine kasv, kuid suuresti on see ka partnervõrkude liikluse taastumise teene.

Samal ajal kui autorikaitse-, meedia ja muud erinevaid õigusi haldavad organisatsioonid teevad lobitööd rangete internetiseaduste jõustamise nimel, ei istu ka failivahetajad käed rüppes.

Virtuaalsete privaatvõrkude äri läheb tõusvas joones ning erinevad uuringud näitavad, et sellised teenused muutuvad kasutajate seas üha populaarsemaks.

Rootsi organisatsiooni Cyber Norm hiljutine uuring näitas, et 10% 15 — 25 aastastest rootslastest kasutab mõnda samalaadset internetijälitamise ohtu maandavat teenust. Lundi ülikooli seaduste sotsioloogia professor Mans Svensson hindab, et oma online-identiteeti varjab 6 — 7 protsenti rootslastest.