Biokütused kahjustavad kliimat rohkem kui bensiin
Valitsused ja firmad pumpavad miljardeid uurimisdollareid puidust ja heinast toodetud uudsete kütuste arendamisse eesmärgiga kahandada süsinikuemissioone võrreldes bensiiniga, vahendab Reuters.
Kuid ajakirja Science äsjases numbris avaldatud uurimuse kohaselt toovad moodsad tselluloosipõhised biokütused energiaühiku kohta tegelikult kaasa rohkem süsinikuemissioone kui bensiin (keskmistatuna ajavahemikule 2000-2030).
Seda sellepärast, et viljakas pinnas, mida on vaja kiiresti kasvavate paplite ja troopiliste rohttaimede kultiveerimiseks, tõrjub tahaplaanile toiduvilja kasvupinna, soodustades sel moel harimiskõlbuliku maa juurdetekkimist metsade lageraie hinnaga, mis aga toob kaasa massiivseid süsinikuemissioone.
Samuti nõuavad biokütuse tootmiseks kasutatavad taimed lämmastikupõhiseid väetisi, mis on omakorda kahe kasvuhoonegaasi - süsinikdioksiidi ja sellest ohtlikuma lämmastikoksiidi - allikaks.
"Lähiajal hakkavad kasvuhoonegaaside emissioonid hoolimata sellest, kuidas tselluloosipõhiste biokütuste programmi täpselt ellu viima hakatakse, kliimamuutuse probleemi süvendama," nendib uurimuse juhtiv autor Jerry Melillo USA merebioloogia laboratooriumist.
Uurimus ei väida siiski, et tselluloosipõhistel biokütustel poleks meie elus üldse kohta.
"Hoolikalt probleemi vaagimata pole võimalik leida ilmseid ja lihtsaid lahendusi," ütleb Melillo. "Peame väga põhjalikult mõtlema nii lühi- kui pikaajaliste tagajärgede peale."
Varasem uuringud on näidanud, et ÜRO on biokütustest ja biomassist tulenevat süsiniku kokkuhoidu üle paisutanud, matkides ekslikult Euroopa Liidu emissioonidega hangeldamise seadust ning eirates metsade lageraiet ja muid muudatusi harimiskõlbuliku maa kasutamises.
Samad vead võeti üle USA kliima-seadusandlusse, ning sedamööda, kuidas valitsused riputavad süsiniku külge hinnasilte, mahitades seega biokütuste kasutamist, läheb olukord ainult hullemaks.
